JUHTKIRI ⟩ Järjest "allavõttev" Ida-Virumaa on endiselt kaalukas

Ida-Virumaa suurim linn Narva on kaotanud nelja viimase aastaga ligamale 5000 elaniku, kellest osad on heade töökohtade puuduse tõttu kolinud Tallinna. Kuid Narva elab veel üle 53 000 inimese ja see on Eesti suurusel kolmas linn. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Ida-Virumaa on haldusreformi-järgse ajaga kaotanud elanikke tunduvalt suurema tempoga kui ükski teine maakond Eestis. Ligemale 11 000 elanikku ehk 7,6 protsenti kõigest nelja aastaga.

Niigi kehva demograafilist olukorda, kus eakate osakaal on noortest märksa suurem, võimendasid ka suured koondamised põlevkivitööstuses. Paljud nooremad ja keskealised inimesed ei saanud jääda ootama tööharjutusi uute, teoreetiliselt terenduvate töökohtade jaoks, vaid pühkisid siinse tolmu jalgelt, et jätkata peredele raha teenimist kusagil mujal. Peagi kolisid ka pered järele.

Elanike arvu järsk kokkutõmbumine mõjutab negatiivselt ka kohalikele tarbijatele suunatud ettevõtlust. Kui kümne aastaga on Ida-Virumaa elanike arv vähenenud 30 000 inimese võrra, siis sama palju on siin vähemaks jäänud ka inimesi, kes käivad poes, väljas söömas, juuksuris, autot parandamas... Samamoodi avaldab see negatiivset mõju ka kohalikule kommunaalmajandusele − mida vähem on tarbijaid, seda kallimaks muutuvad teenused ühele tarbijale.

Ometigi tuleb Ida-Virumaal elanike arvu sellise kahanemisega kohaneda. Poliitikutele meeldib küll rääkida sellest, kuidas kõik kasvab ja muutub suuremaks, kuid praegu tuleb hinnata eelkõige neid omavalitsusjuhte, kes suudavad häälestada kohaliku elu korraldamist rahvastiku trendidega ja tegutseda ratsionaalselt.

Negatiivsete mõjude kõrval tasub aga meeles pidada, et ka veidi enam kui 130 000 elanikuga on Ida-Virumaa endiselt üks suuremaid piirkondi Eestis. Siin elab ka praegu sama palju inimesi kui Järvamaal, Jõgevamaal, Valgamaal, Läänemaal ja Põlvamaal kokku. See on jätkuvalt eelis, mida saab ja tuleb ära kasutada.