JUHTKIRI ⟩ Omavalitsused vajavad rohkem raha

Foto: Arvo Meeks / Scanpix

Valitsusliit on murdnud tuliselt piike selle üle, kuidas hüvitada elanikele järsult kasvanud elektri-, gaasi- ja küttekulusid.

Arvestades, et nende hinnatõusude mõjul on riik ise saanud rohkem käibemaksu ning kümneid lisamiljoneid laekub ka süsinikukvootide jätkuvast kallinemisest, on osaline hinnatõusu hüvitamine eraisikutele põhjendatud.

Kuid praegu on jäänud toetuseta omavalitsused, kuigi neile kuuluvate koolimajade, lasteaedade, rahvamajade, spordisaalide ja teiste asutuste elektri- ja küttekulude arved on samuti järsult tõusnud. Nende arvete tasumiseks tuleb kärpida muid kavandatud kulusid.

Kiire inflatsioon ampsab ettenägematult suuri tükke ka muudelt kuluridadelt, olgu selleks kütus ja toiduained, mitmesugused teenused või ka näiteks ehitus. Jõhvi pidi kulutama teede hooldusteks 0,7 miljonit eurot rohkem, Kohtla-Järvel tuleb kiiresti võluda välja kaks miljonit eurot uue koolimaja ehituseks. Selliseid uudiseid tuleb järjepanu.

Valdavas osas Eesti linnades ja valdades jääb maksumaksjaid iga aastaga vähemaks. Seetõttu ei ole lootust, et omavalitsuste maksutulud suudaksid sammu pidada üldise hinnatõusuga. Muidugi saab ikka midagi veel kärpida ja kaaluda, kas kõiki plaanitud investeeringuid on kahaneva elanike arvu juures vaja ilmtingimata teha. Kuid sellega liiale minek paneks kohalikule arengule piduri.

Omavalitsused vajavad rohkem raha, mõistlik oleks, et tulumaksust jääks neile senisest suurem osa.