JUHTKIRI ⟩ Infosõja ohvrid

Kremli propandakanalite edastamine on Eestis nüüdseks keelatud. Foto: Kuvatõmmis

Venemaa agressioon Ukraina vastu pole kestnud veel nädalatki, kuid esimesed sõjapõgenikud on juba kohal. See sõda on meile lähemal kui mõne aasta tagused Lähis-Ida sündmused, mis Euroopasse põgenikelaine tõid.

Toona kippus ühiskond lõhenema ning mõned poliitilised jõud püüdsid põgenikest teha oma sõjaratsu. Nüüd on aga sõda siinsamas Euroopas, meie koduukse all, mida me viimase hetkeni keeldusime uskumast. See ongi uskumatu siiani, et üks 21. sajandi Euroopa riik võiks midagi sellist korraldada.

Praegu näeme aga Eestimaal erakordset ühsust ja kaasaelamist Ukrainale ning selle elanikele. Inimesed on valmis abistama küll asjade, küll raha, küll peavarjuga. See on inimlik olla alati rünnakuohvrile toeks.

Sellest ühtsusest hoolimata näeme, et meie ühiskonnas on ikkagi inimesi, kes on mõjutatud massiivsest Kremli propagandast. Kes usuvad Venemaa luulusid mingitest Ukrainas võimul olevatest natsionalistidest, kellest Venemaa on tulnud nüüd Ukraina rahvast vabastama. Kuigi päevast päeva näeme, kuidas neid "vabastajaid" Ukraina pinnal vastu võetakse. Lillesülemite asemel ootab neid ukrainlaste visa vastuhakk.

Me ei tohiks siiski neid inimesi, kelle maailmapildi on Kremli propaganda kõveraks keeranud, vaenata ega süüdistada. Pigem tuleks asju rahulikult selgitada, esitades fakte. Me ju teame, et koos sõjaga käib ka infosõda ning need, kes praegu seni veel turvalises Eestis räägivad Ukraina neonatside valitsuse kukutamise vajadusest, on selle infosõja ohvrid.