HENDRIK AGUR ⟩ Olgem mõistvuse, armastuse ja vägivallatuse saadikud

Hendrik Agur. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

Kallis koolipere! Loodetavasti olete saanud puhata vaheajal. Kuid eks me kõik tea väga hästi, et seekordne vaheaeg on erinev, muutunud on kogu maailm alates meie kalli Eesti 104. sünnipäevast, 24. veebruarist. See on päevast, mil Venemaa väed tungisid Ukrainasse.

Millised tahes on selle agressiooni põhjused ja põhjendused, püüame me mõlemaid pooli ära kuulata. Jälgime usaldusväärseid allikaid, et aru saada, miks sündmused on just niiviisi arenenud.

Kindlasti tulevad ka teie kodudes aruteluks sõja põhjused ning võib ka juhtuda, et teie arvamused ei pruugi kattuda oma vanemate ja vanavanemate arvamustega ning nende arvamused omakorda riigi seisukohtadega. Arvamusi, seisukohti ja veendumusi võibki olla erinevaid ning neid tuleb aktsepteerida. Nii nagu me aktsepteerime ka eri rahvustest, rassidest ja religioonidest inimesi. Erinevaid rahvaid ja kultuure tuleb vastastikku austada.

Aga maailmas, küllaltki lähedal meile on praegu käimas sõda ja see on probleem, mille olemus ja tagajärjed puudutavad ka meid. Meie riik on kaitstud ja meie rahva kaitsetahe on vankumatu, Eesti kuulub NATOsse ning sõjalist ohtu meie riigile ei ole.

Venemaa valitsuse kuritegelik käitumine ei pea varjutama vene rahvusest inimeste puhast nime ja väärikust ei Venemaal, Eestis ega ka mitte kusagil mujal maailmas.

Nii nagu Ida-Virumaal, on ka meie koolis eri rahvustest õpilasi ja koolitöötajaid: eestlasi, venelasi, ukrainlasi ja ka teistest rahvustest inimesi. See on äärmiselt vahva erisus, mis rikastabki meie kooli ja küllap on seda igaüks teist ka tundnud. Probleem on aga selles, et mõnedes piirkondades on seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu hakanud levima kohatine pelgus ja vihkamine venelaste vastu. Mitte ainult Eestis, aga ka mujal. See ei ole õige ning selline trend on ohtlik ja täielikult taunitav. Niisugustel suhtumistel ja hoiakutel ei ole kohta mitte kusagil. Kaugeltki mitte meie koolis.

Peame üheselt mõistma, et mitte vene rahvas ei ole kuulutanud ebaõiglast sõda Ukraina vastu, vaid Venemaa valitsus ja selle juht Vladimir Putin. Seega ei pea Venemaa valitsuse kuritegelik käitumine varjutama vene rahvusest inimeste puhast nime ja väärikust ei Venemaal, Eestis ega ka mitte kusagil mujal maailmas.

Siinkohal ma kinnitan teile, kallid meie kooli vene ja muudest mitte eesti keelt emakeelena kõnelevatest rahvustest õpilased. Te ei pea ennast tundma selle pärast halvasti, mitte keegi ei vaata teie peale ega tohi vaadata ega öelda halvasti, te ei pea tundma häbi Venemaa valitsuse ja tema juhtide käitumise pärast. Te ei ole mitte milleski süüdi ega mitte kuidagi ära teeninud halvustavat suhtumist.

Ma olen raudkindlalt veendunud, et kõik meie koolipere liikmed austavad ja peavad lugu jätkuvalt kõikidest koolipere liikmetest, sõltumata, millisest rahvusest nad on ja milline on kellegi emakeel. Oleme üks Eesti rahvas vabas Eestis ja austame üksteist alati. Kallis koolipere, me oleme üks tore ja kokku hoidev koolipere ja nii jätkugu.

Ning ma kordan: mis tahes vägivalla ja agressiooni suhtes me peame omama null-tolerantsi ning kurjusele ja tapmisele ei tohi olla kohta mitte kusagil. Abistame neid, kes vajavad abi.

On selline aeg, kus me peame olema üksteisele toeks, abiks ja kui vaja, lohutuseks. Palun mõelgem sellele, kuidas igaüks meist seda teha saaks. Olgem üksteisega lahked, sõbralikud ja küsigem kaaslaselt, keda märkame mures: "Kuidas sul läheb ja kas sa sooviksid minuga oma muret või mõtteid jagada?" Aga päriselt. Siinkohal tänan meie kooli vabatahtlikke, kes on peaaegu terve nädala tegelnud abipakkide kogumisega abi vajavate inimeste jaoks Ukrainas.

Ühinegem Eesti Vabariigi seisukohaga ja mõelgem ratsionaalselt see teema endale selgeks: praegusel juhul on Venemaa agressor, sissetungile Ukrainasse ja selle sõjalisele ründamisele ei saa olla õigustust. On kuritegelik tappa süütuid Ukraina inimesi ja purustada nende kodusid. Nii teha ei tohi ja me oleme kategooriliselt vägivalla vastu.

Oleme valmis abistama sõja tõttu kannatavaid inimesi ning avaldame neile igatist toetust. Eesti on kavandamas Ukraina sõjapõgenike vastuvõttu ning samuti peab meie kool olema valmis vastu võtma oma kooli õppima Ukraina gümnasiste, aitama neil sisse elada ja toetama nii õpingutes kui ka sotsialiseerumises. Ja kui vaja, siis lohutama ning julgustama, et julgelt edasi minna. See on aja nõue ning pole kohta enam aruteluks kas, vaid kuidas. Ma väga usun ja loodan, et saame sellega suurepäraselt hakkama. Sest nii peab, sest nii on inimlik, sest nii on humaanne.

Kallid õpilased. Tundkem aukartust elu ees! On saabunud aeg järgida päris elus Albert Schweitzeri käsitlust eetikast ja inimeseks olemisest: "Igaüks meist peab, positsioonist ja elukutsest hoolimata, pidevalt hoolitsema selle eest, et tema tegude läbi leiaks kinnitust tõeline inimlikkus." Meie, Kohtla-Järve gümnaasiumi koolipere, ühendagem oma südamed ja käed ning olgem üheskoos mõistvuse, armastuse ja vägivallatuse saadikud. Ma usun teisse.

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktori Hendrik Aguri kiri gümnaasiumi õpilastele, õpetajatele ja töötajatele.