JUHTKIRI ⟩ Võitlus maakoolide eest pole lihtne

Põhjarannik
Copy
Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Iisakus ja Lüganusel käib jätkuvalt võitlus koolihariduse kokkutõmbamise vastu.

Ja kuigi olukorrad tunduvad erinevad − Iisakus tahetakse sulgeda gümnaasiumiosa ning Lüganusel põhikool −, on sulgemistele palju vastaseid nende seas, keda see otseselt puudutaks, aga ka kogukonnaliikmete hulgas, kes leiavad, et koolihariduse kokkutõmbamine sellisel moel marginaliseerib nende kodukanti ning sunnib inimesi lahkuma. Nad leiavad, et pelgalt kokkuhoid ja rahaline kasu ei saa olla sulgemise argumendiks.

Maakoolide kokkutõmbamise küsimus on tihtilugu väga emotsionaalne ja kogukondi lõhestav ning isegi neil volikogu liikmeil, kes kuuluvad haridusreformi pooldavasse koalitsiooni, võib asja kohta olla hoopis erinev arvamus. Halb näeb välja see, et enne valimisi praegused võimulolijad oma sulgemisplaanidest ei rääkinud, pigem anti lootust, et koolide kallale ei minda. Samas saavad võimulolijad ka aru, et kui haridusreform omavalitsuses üldse läbi viia, siis tuleb seda teha praegu, kuni uute kohalike valimisteni on piisavalt aega.

Aga vähem kui aasta pärast on juba riigikogu valimised ning vähemalt Lüganusel on võimul olevad Isamaa ja Keskerakond saanud endale ajaloolise eestikeelse kooli likvideerija märgi. Kas üks koolisõda võib mõjutada aga parlamendivalimiste tulemust? Kohtla-Järvel enne eelmisi parlamendivalimisi toimunud hariduslahing näitas, et võib küll, kui Keskerakond tegi loodetust kaugelt nadima tulemuse. Sealgi oli küsimus Ida-Virumaa eestikeelse hariduse säilitamises, nagu praegu ka Lüganuse võitlejad osalt oma võitlust põhjendavad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles