JUHTKIRI Märgid ja keelud

Copy
Artikli foto
Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

9. mai on viimastel aastatel ikka olnud pidupäev. Ainult et ühele osale ühiskonnast on see tähendanud Euroopa päeva tähistamist, mis ka ametlike riiklike tähtpäevade nimistus, teistele on see olnud võidupüha, millega mälestada II maailmasõja sündmusi ning langenuid. Viimase tähistamisega on ikka kaasnenud Georgi lintide ja punalippude kasutamine.

Nüüd on riik ja politsei otsustanud need koos Z- ja V-sümbolitega avalikus ruumis keelustada, öeldes, et neil on praegu varasemaga võrreldes teine tähendus. Siiski, paljusid inimesi on Vene sümbolitega lehvitamine häirinud juba ammu enne seda, ent siiani olid need lubatud.

Ida prefekt Tarvo Kruup selgitas, et Eesti on ikka tahtnud olla liberaalne riik. Ja tuleb nõustuda nendega, kes ütlevad, et igasugused keelud ning piirangud vabas ühiskonnas on seotud riskiga, et valitsejail tekib aina rohkem kiusatusi elu keeldude ja piirangutega reguleerida.

See sümboolika on selgelt ühiskonda lõhestav ja vaenu õhutav, ehkki kindlasti osa ühiskonnast sellega ei nõustu. Ent samamoodi on meil märkimisväärne hulk neid, kes on veendunud, et Venemaa läks Ukrainasse inimesi päästma, keda seal tapavad hoopiski bandeeralased ja natsionalistid. Ent riik ja ühiskond peavad oma tegevuses tuginema siiski faktidele, mida näeb praegu kogu maailm. Ja need ütlevad selgelt, et Z-tähtede ja Georgi lintidega märgistatud sõjatehnika purustab Ukrainas koole ja haiglaid ning tapab tsiviilelanikke. Ning see on piisav argument, pidamaks neid märke sõda õhutavateks, mis on aga Eesti seaduse järgi keelatud.

Märksõnad

Tagasi üles