ANVAR SAMOST ⟩ Soome ja Rootsi NATOs: Eesti julgeolek paraneb hüppeliselt

Anvar Samost
, ajakirjanik
Copy
Ajakirjanik Anvar Samost.
Ajakirjanik Anvar Samost. Foto: Erakogu

Ukraina sõda on Euroopat kahe kuuga väga palju muutnud, kuid mõned suured muutused on vähem tähelepanu saanud, vähemalt praegu. Soome ja Rootsi liitumine NATOga on neist kõige olulisem.

Mõlema riigi avalik arvamus pöördus nädalate jooksul pärast 24. veebruari ning koos sellega sai pöörduda poliitika. Ilmselt juba juuni lõpus saavad kaks Eesti põhjapoolset naaberriiki NATO tippkohtumisel Madridis oma liitumisavaldused üle anda ning sellele järgneb tavapärasest kiirem kinnituste andmine senistes liikmesmaades.

Rootsi ja eriti Soome on võrreldes paljude juba NATOsse kuuluvate Lääne-Euroopa riikidega väga hästi oma kaitse ette valmistanud nii organisatsiooni kui relvastuse poolest. Neil ei ole tõesti vaja hakata mingeid märkimist väärt võimelünki rutates tasa tegema ning NATO ei tee nende vastuvõtmisel Ukraina sõjast tulenevaid mööndusi.

Soomes ja Rootsis murdus pärast Venemaa poolt Ukraina vastu sõja alustamist aastakümneid või isegi kauem kestnud avalik konsensus, mille ajaloolised juured on erinevad, kuid mille muutumist ei oleks veel eelmisel aastal keegi ennustanud.

Soomes ja Rootsis murdus pärast Venemaa poolt Ukraina vastu sõja alustamist aastakümneid või isegi kauem kestnud avalik konsensus, mille ajaloolised juured on erinevad, kuid mille muutumist ei oleks veel eelmisel aastal keegi ennustanud. Nende riikide sisepoliitika pööret tuleks tegelikult hinnata suuremaks kui Saksamaa kantsleri Olaf Scholzi veelahkme ehk zeitenwende kõnena tuntud energia-, kaitse- ja välispoliitika muutuste väljakuulutamist parlamendi ees 27. veebruaril.

Rootsi ja Soome on oma poliitilise veelahkme vähem sõnadesse pannud ja peaministrid on kohalikku traditsiooni järgides ebamäärasemad olnud, kuid erinevalt Saksamaast on teod olnud konktreetsemad ja kiiremad.

Eesti, Läti ja Leedu seisukohast vaadates on tegu kõige suurema julgeolekupoliitilise muudatusega pärast NATO liitlaste sõdurite ja tankide saabumist Eestisse 2014. aastal. Võib isegi öelda, et see on suurim edasiminek regiooni kaitstuses Venemaa eest pärast Balti riikide endi NATOga liitumist 2004. aastal.

Et sellest aru saada, tuleb vaadata Läänemere-äärsete riikide kaarti. Enamasti asub sellise kaardi keskel, kuhu mahuvad nii Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rootsi, Soome kui Venemaa lääneosa, Kaliningradi oblast, endine Ida-Preisimaa. Teises maailmasõjas Saksamaalt vallutatud kitsas mereäärne territoorium Leedu ja Poola vahel on viimased 70 aastat olnud tihedalt täis Vene armee ja laevastiku vägesid ja relvi. Suwalki linna juures eraldab Kaliningradi oblastit praeguseks sisuliselt okupeeritud Valgevenest umbes 50 kilomeetrit, mida põhja-lõuna suunal läbivad kaks Balti riike ja Poolat ühendavat maanteed.

Kõikide Venemaa võimalikku rünnakut Balti riikide vastu käsitlevate stsenaariumide osaks on just Suwalki maakitsuse hõivamine esimeses järjekorras eesmärgiga ära lõigata Leedu, Läti ja Eesti varustamine maismaateid pidi. Kaliningradis paiknevate õhutõrjesüsteemidega saaks Venemaa samal ajal panna nii-öelda keelava kupli alla suure osa Läänemere õhuruumist. Balti riigid oleksid sellise sõja korral väikese strateegilise sügavusega saar, millel on pikk maismaapiir Venemaaga ning selja taga meri. On sõjanduse asjatundjaid, kes on otse välja öelnud, et äralõikamisel Poolast ja seega Lääne-Euroopast on Eesti, Läti ja Leedu kaitsmine ülekaaluka rünnaku vastu võimatu.

Venemaa vaates ja kindlasti nende staapide plaanides on siiani üheks küsimuseks olnud Soome ja Rootsi tegevus Balti riikide vastu sõja alustamisel. Kas nad jääksid sõjast kõrvale? Soome poliitikute avaldused on andnud põhjust nii oletada. Kas nad jääksid passiivseks ka siis, kui Kreml otsustaks lisada Kaliningradile kohalolekut Läänemerel ja hõivata Gotlandi või Ahvenamaa? Viimase kaheksa aasta ühisõppused NATOga annavad pigem vastuseks ei.

Kaliningradi oblastit võiks muidugi oletada ka NATO esmase vastulöögi sihtmärgiks igasuguse Venemaa poolt NATO suunas tehtava rünnaku korral. Neid plaane pole kunagi avalikuks tehtud.

Aga pärast Soome ja Rootsi NATOsse tulekut on Kaliningradi ja Suwalki märgid hoopis teistpidi. Kaliningradist saab üksik kaitsetu saar keset NATO sisemerd, mida Venemaa liitlasest Valgevenest eraldavad tühised 50 kilomeetrit. Sellise mere ja kahe NATO riigi vahel asuva saare kaitsmine on sisuliselt võimatu. Lisaks saavad NATO riigid koos sulgeda nii Soome lahe kui kogu Läänemere õhuruumi ja varustada Balti riike, kuidas iganes soovivad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles