/nginx/o/2022/05/03/14525210t1h96e5.jpg)
Järgmisel aastal möödub kümme aastat sellest, kui Jõhvi volikogu andis oma heakskiidu Pargi keskuse rajamisele koos ujula ja jäähalliga ning nõustus projektis osalema. Ent kui keskuse kaubanduse pool hakkas tööle juba 2019. aasta sügisel, siis jäähalli ja ujula lindilõikamist pole siiani olnud ja suur on tõenäosus, et seda ei tulegi.
Ettevõtja on oma põhieesmärgi saavutanud ning kaubanduskeskus teenib ilusti investeeringut tagasi. Plaanitud sotsiaalobjektid, mis juba algusest peale tundusid ärilise tasuvuse poolest piiripealsed, aga ongi jäänud õhulossideks. Neid rajada lubanud ettevõtja Allan Mänd on süüdistanud vallavõime küll saamatuses, küll vajalike dokumentide mitteväljastamises, mistõttu pole ta saanud lubatud objekte rajada, kuid kuidas sai nii juhtuda, et ühtäkki avastati näiteks, et lubatud kohta Pargi keskuse juurde nad ei mahugi?
Plaanide algusest on nii palju aega kulunud, et − nagu ütlevad praegused Jõhvi võimud − polegi ehk enam mõistlik linna ei ujulat ega jäähalli teha, kui kümmekonna kilomeetri kaugusel Kohtla-Järvel on tuliuus ujula ja uuendatud jäähall. Kas maksumaksja jaksab nii palju sotsiaalobjekte ülal pidada? Jõhvi jäähall peaks kerkima küll erainvesteeringu toel, aga selge, et osa ülalpidamiskulusid peaks langema ka omavalitsusele − investeering tahab tagasiteenimist. Keskkond on praeguseks muutunud sellegi poolest, et kui algul loodeti, et Jõhvi jäähalli saavad kasutama hakata hokisportlased Peterburist, kus treeninguvõimalustega kitsas, siis praeguse sõja taustal on see võimalus ilmselt aastateks välistatud.
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)