JAANUS PURGA ⟩ Sõjakannatuste ärakasutamine raiemahtude suurendamisel on küüniline

Jaanus Purga, energeetikahuviline ja metsaomanik Foto: VKG

Viimastel nädalatel on Eesti metsa- ja puidutööstuse liit (EMPL) esinenud valuliste avaldustega raiemahtude suurendamise, piirangute vähendamise ja pesitsusrahu mittepidamise vajaduse kohta. Selle igakevadise jutu teeb tänavu aga jahmatavalt küüniliseks Ukraina sõjakannatuste kasutamine argumendina raiemahtude tõstmiseks EMPLi juhtfiguuride poolt.

Lisaks kasutatakse oma nõudmiste argumenteerimiseks otsest valetamist − laod on tühjad, kohe tuleb kõik tööstused kinni panna, raietingimused on keerulised −, aga see on juba harjumuspärane nutulaul. Silmakirjalikkuse äratundmiseks on vaja teada tausta.

51,4% Eesti territooriumist on defineeritud metsamaana ja sellise metsamaa hulk aasta-aastalt vähehaaval kasvab. Metsamaa pindala suurenemine praeguses käsitluses ei tähenda metsa kui tervikliku ökosüsteemi hulga suurenemist ega ka tavaarusaamale vastavate metsade hulga suurenemist, vaid pelgalt definitsioonile vastava metsamaa pindala suurenemist. See põhjustab vääriti mõistmist ja vastuolusid, kuna Eestis defineeritakse metsamaaks vähemalt 0,1 ha suuruse pindalaga maatükk, kus kasvavad 1,3 meetri kõrgused puittaimed, mille võrad katavad vähemalt 30% maatüki pindalast. Seda definitsiooni kasutatakse metsatööstuse puhul tihti oskuslikult ära avaliku arvamusega manipuleerimiseks.

Energeetilise puidu, sealhulgas pelletite eksport vähendab siseriiklikku energiajulgeolekut ning tuleb lõpetada.

Juriidilistele isikutele (sh RMK) kuulub 66,3% Eesti metsamaast, füüsilistele isikutele ainult 27,9%. Sellise proportsiooni juures on isikuga otseselt seotud nn kodumetsa osakaal väike ja viimase 20 aasta jooksul kahanenud.

Viimastel aastatel on kiiresti suurenenud raieintensiivsus juriidilistele isikutele kuuluvates metsades. Lageraiega raiutud metsa pindala on kasvanud ebaproportsionaalselt kiiresti võrrelduna tihumeetrites mõõdetud raiemahuga, st keskmiselt saadakse Eestis ühelt hektarilt aasta-aastalt vähem puitu (v.a Lõuna-Eesti).

Raiemaht on tõusnud 2005. aastaga võrreldes 50% (2005. aastal oli see 8 miljonit tm, 2021. aastal 12 miljonit tm). Tegelikult raiutakse Eestis oluliselt rohkem, kuna sellesse arvestusse ei lähe mitte metsamaalt (endistelt põllumaadelt, liinikoridoridest, teepervedelt) raiutav puit.

Väheväärtuslike puidugraanulite ja küttepuidu mahuline osakaal puidutoodete ekspordis on kasvav ning moodustab üle 30% kogu puidu ekspordimahust.

Energeetilise puidu eksport on energeetilises väärtuses 7-8 TWh aastas. See on sama suur kui kogu Eesti-sisene biomassi (hakkpuit, halupuit, graanul) tarbimine elektri ja soojuse tootmiseks.

Puit on oma lihtsa kättesaadavuse tõttu leidnud kasutust energeetikas ajast aega ning puidu kasutamisel energeetikas on Eestis olnud ja on ka tulevikus oluline koht. Näiteks on just puiduhakke kasutamine koostootmisjaamades võimaldanud Eestil siiani täita suuremas osas taastuvenergia eesmärke.

Eestis ja ELis välja kujunenud puidu energeetilist kasutust korraldavad regulatsioonid ning dotatsioonid muutuvad lähiajal. Euroopa Komisjoni teadusuuringute keskuse 2021. aasta raport tõi välja, et tänane puidu kasutus energeetikas ei ole ELis kliima- ja elurikkuse mõttes ning kogu elutsüklit arvestades õige. Seetõttu tuleb nii elektritootmises kui ka soojusmajanduses valmistuda alternatiivsete kütusevabade tehnoloogiate laiemaks kasutamiseks.

Eestis on nüüd ja edaspidi siiski igati mõistlik kohalikku halvakvaliteedilist puitu energeetilisel otstarbel kasutada kohalikes koostootmisjaamades ning seda mahus, mis vastab jätkusuutlikule ühtlasele raiemahule 8-9 miljonit tihumeetrit aastas. Selline maht tagab ühtlase toorme Eesti puidutööstusele ning sellele mahule vastav energeetilise puidu kogus (ka väga laiades piirides) on piisav Eesti siseriikliku vajaduse katteks, seda nii taastuvenergia tootmise tasakaalustamiseks kui maagaasi osaliseks asendamiseks energeetikas. Samas on energeetilise puidu kasutamine väikese energeetilise kasuteguriga rakendustes (elektri tootmiseks ilma soojuse tootmiseta) keskkonda koormav ja ressurssi raiskav ning sellist kasutust tuleb vältida.

Praegusel keerulisel ajal vähendab energeetilise puidu (sh pelletite) eksport siseriiklikku energiajulgeolekut ning tuleb lõpetada. Lõpetamisel on lisaks julgeolekule ka oluline positiivne majanduslik mõju, kuna Eesti ekspordib sel moel tasuta kogu eksporditud puiduga seotud CO2 määra, millel on otsene rahaline väärtus seda puitu siseriiklikult energeetiliselt kasutades. Piltlikult öeldes sunnib iga väljaveetud tihumeeter hakkpuitu või pelleteid kasutama lisakoguse maagaasi ning − nagu puidutööstur Raul Kirjanen väga õigesti ütles − seeläbi rahastama sõjamasinat.

Energiamajanduse kontekstis on metsal ja teistel looduslikel kooslustel nii nüüd kui ka tulevikus teinegi oluline roll: süsiniku sidumine. Energeetikaga seotud fossiilkütuste põletamisel (sh transpordis) tekkiva CO2 kompenseerimiseks vajalik looduslik süsiniku sidumise võimekus Eestis on viimase kümnendi jooksul kordades vähenenud.

EMPLi liikmete nimekiri on pikk ning nende hulgas on kindlasti palju südametunnistusega ja vastutustundlikke ettevõtteid, kes tegutsevad jätkusuutlikult. Raske on ülaltoodut silmas pidades siinkohal mõista, kas, kuidas ja mis kaalutlustel on sellised ettevõtted nõus liidu taktikaga kasutada enamikule eestimaalastele südamesse ja hinge läinud Ukraina sõda oma majanduslike huvide läbisurumiseks ning Eesti keskkonnakoormuse tõstmiseks.

Ilmselgelt ei toeta sellist lähenemist ei valitsus ega riigikogu ning loodetavasti lahkuvad mõistlikud ettevõtjad pärast selliseid avaldusi EMPList.