LAURI LÄÄNEMETS ⟩ Õhukese riigi aeg on pöördumatult läbi
2. august 2022, 00:00
Eesti vajab vasakpoolset poliitikat järjest rohkem. Kaks aastat kriise on meile õpetanud, et seal, kus riik pole olnud tugev, on kannatanud Eesti inimesed.
Hinnatõusud on söönud perede sääste, koroonasulgemised pidurdanud majanduse arengut ning oma kodu on järjest vähematele kättesaadav. Kõige selle kõrval elame julgeolekuolukorras, mis nõuab ühiskonnalt suuremat panust nii sõjalisse kui laiapindsesse riigikaitsesse.
Tervise-, kliima-, energia- ja julgeolekukriisid võivad olla meie eksistentsile nii ulatusliku mõjuga, et neid ei saa nurgas istudes pealt vaadata ning loota, et nähtamatu käsi kannab need meist kuidagi mööda. Vastupidi, riigi tugeva sekkumiseta rulluvad need meist kõigist üle nii, et lõpuks on kiires ebavõrdsuse kasvus kaotajaid rohkem kui võitjaid.
Viimased kriisid näitavad, et Eesti inimesed ootavad järjest rohkem vasakpoolset poliitikat.
Õhuke riik mitte pelgalt ei väldi vastutust, vaid jätab järjest rohkem sotsiaalseid probleeme ning ühiskonna peamisi valupunkte inimeste, perede ja ettevõtjate kanda. Seetõttu näeme järjest enam, kuidas ka progressiivsed ettevõtjad räägivad, et ebavõrdsus või palgavaesus on arenenud maailma suuremaid murelapsi.
Viimased kriisid näitavad, et Eesti inimesed ootavad järjest rohkem vasakpoolset poliitikat. Nad ootavad tugevat Eestit, mis tagaks neile kindluse toimetulekuks, mis tagaks meie julgeoleku ning majanduse arengu suurlinnade kõrval ka maapiirkondades.
Sotsiaaldemokraatide igaühe kindlustunnet parandavate ja väärikust silmas pidavate poliitikaalgatuste kõrval näeme, et ka parempoolsed erakonnad on valmis avalikke vahendeid julgelt kulutama. Kas selle tulemusena vähenevad ühiskonnas ka ebaõiglus ja ebavõrdsus? Pigem näeme, et parempoolne rahajagamine ei lähtu sotsiaalse õigluse eesmärkidest, ning pahatihti on tegu sootuks erihuvi ja semukapitalismi toetamisega, nagu oli seda karmi kriisi keskel Tallinna kesklinna Porto Franco luksusprojektile miljonite andmine.
Ütlesin veebruaris peetud üldkogul, et järgnevatel aastatel kirjutatakse ümber Eesti suur lugu. Edukultuse narratiiv lakkab tasapisi toimimast ning asemele on vaja uut, koostööle, väärikusele ja kindlustundele toetuvat pikaajalist tulevikunägemust. Seni on alternatiivi pakkunud parempopulistid või paremerakondade katsed laenata vasakpoolseid lahendusi, mida aga usutavalt sisustada ei suudeta.
Erakonnana, kes on Eesti riigi loonud, seda eksiilis hoidnud ja uuesti üles ehitanud, kanname järjepidevat vastutust meie tuleviku eest. Täna kanname me valitsusvastutust. Seda ei kanna mitte ainult viis ministrit, vaid kogu riigikogu fraktsioon, kontor ja tegelikult me kõik siin saalis.
Sõlmitud koalitsioonileping näitab, et õhukese riigi aeg on pöördumatult läbi. Tulevik on tugeva Eesti päralt ja sotsiaaldemokraadid seisavad selle eest. Tugev Eesti ei saabu aga iseenesest, see saab võimalikuks vaid sotsiaaldemokraatide eestvedamisel.
Sõlmitud kokkulepe riigi juhtimiseks on mitmeti märgiline, sest sisaldab pikka aega meie püüdluseks olnud eesmärke. Kindlustamaks väärika toimetuleku, vabastame 654eurose sissetuleku tulumaksust. Juhin tähelepanu, et ainult sotsiaaldemokraatide osalusel moodustatud valitsused on Eestis langetanud keskmise ja madalama sissetulekuga inimeste maksukoormust ning praegune on suuruselt teine muudatus.
Järgmise aasta algul tuleb riik eakatele ning nende lähedastele appi nii, et hooldekodu kohta on pensioni eest võimalik saada kõigil, kes seda vajavad.
Energiatoetused saavad sel talvel olema universaalselt kõigile elektri, gaasi ja kaugkütte puhul ning seda ilma avaldust täitmata. Hinnalagi, mille riik kehtestab, on täpselt see, mille vajadusest sotsiaaldemokraadid aasta tagasi juba rääkisid. Kiirendame taastuvelektri tootmisvõimsuste rajamist selliselt, et aastal 2030 toodame odavat rohelist elektrit sama palju, kui kogu riigis ise tarbime.
Suureneb kõrghariduse rahastamine rektorite soovitud mahus. Investeerime julgeolekusse, sealhulgas suurendame kaitseliidu rahastust.
Märgiline on ka varasemast suurem fookus regioonidele, et inimväärne elu ja tasuvad töökohad oleksid võimalikud ka väljaspool tõmbekeskusi. Käivitame üürielamute ehitamiseks riikliku programmi, et kindlustada elutingimused noortele peredele ja spetsialistidele, ning tagame, et ettevõtluse arenguks ja tasuvate töökohtade loomiseks mõeldud euroraha suurlinnade kõrval ka maapiirkondadesse jõuaks.
Kuigi koalitsioonileping ei kata kõiki teemasid, annab valitsemine võimaluse iga päev elu paremaks muuta. Meie ministrid ei keskendu vaid oma valitsemisalas toimuvale, vaid ehitavad koostööle, väärikusele ja kindlustundele rajatud tugevat Eestit.
Põhjamaadele nii omane ametühinguliidri kogemuse kaasamine valitsusse tekitas Eestis tormi veeklaasis. Rambivalguses olnud tööminister Peep Peterson on juba pälvinud tööstusjuhtide ja akadeemikute tunnustuse.
Kultuuriminister Piret Hartman on näidanud end jõulise kultuuri- ja spordivaldkonna palgatõusu eest seisjana.
Keskkonnaminister Madis Kallas on talle omases koostöövaimsuses asunud lahendama ühiskonda lõhestanud metsatüli.
Majandusminister Riina Sikkuti südikas sõnavõtt CNNis juba tõstis ta peaministri kõrvale Eesti kõneisikuks rahvusvahelises meedias.
Meie tööd Eesti inimeste toimetuleku kindlustamisel ja tugeva Eesti eest seismisel on juba märgatud − sellest annab tunnistust erakonna kasvav reiting.
Eestile oluliste muutuste elluviimiseks ei saa meie eesmärgiks riigikogu valimistel olla vähem, kui teie kõigi poolt siin volikogus ühiselt eesmärgiks seatud 15 kohta. Selle eesmärgi täitmine sõltub igaühest meist.
Lauri Läänemetsa kõne erakonna volikogul laupäeval, 30. juulil.