JUHTKIRI ⟩ Tööpuudus või tööjõupuudus?
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
20. september 2022, 10:14
/nginx/o/2020/12/18/13535737t1h562f.jpg)
Ida-Virumaal on tänavune aasta pärast paljusid eelnevaid selline, mil siin pole olnud suurkoondamisi. Aga sellest hoolimata on töötuse tase ikka üle kümne protsendi.
On kurioosne, et Eesti suurima tööpuudusega maakonnas on ettevõtetel keeruline leida töötajaid.
Lähiaastatel peaks erinevate ettevõtlustoetuste abil Ida-Virumaale kerkima mitmeid suurettevõtteid, mis vajavad tuhandeid töötajaid. Oleks kahju, kui need plaanid jääksid toppama või teostuksid plaanitust väiksemas mahus seetõttu, et kohapeal pole piisavalt inimesi, kes oleksid nõus tööle minema.
Mööblitööstur Jaak Nigul tõdes hiljuti, et kõik need, kes tahavad tööd teha, seda ka teevad. Kes ei taha töötada, need tööd ka ei tee.
Ilmselt tasub üle vaadata ka praegune toetuste süsteem, mis ei innusta pikaajalisi töötuid tööle asuma. Kui töötu seisuses olles saab arvestada, et riik katab suure osa kommunaalkuludest ja samal ajal on võimalik käia mustalt raha teenimas, siis ei olegi erilist pealehakkamist ametlikult tööle asuda.
Ka Ida-Virumaal jääb aina vähemaks neid töökohti, kus poleks nõutav eesti keele oskus. See puudutab eelkõige muidugi teenindajaid, aga paljudes tööstusettevõtetes on töökeel eesti keel ja ka koolitused toimuvad sageli vaid eesti keeles. See on muu hulgas ka põhjus, miks päästeamet nõuab riigikeeleoskust tuletõrjujatelt.
See on veel üks kinnitus, et sellele praagile, mida vene põhikoolid eesti keele õpetamisel teevad, peab tulema võimalikult kiire lõpp.