ANVAR SAMOST ⟩ Inflatsioonist lahtisaamine saab olema valus

Foto: Erakogu

Eesti Pank on sügisese majandusprognoosi avaldamisel teinud üllatava ennustuse. Pankadevahelise rahaturu intressimäärade näitaja euribor, millega on seotud suur osa Eestis välja antud eluasemelaenude ja ka näiteks autoliisingute intressimääradest, ei tõuse keskpanga hinnangul üle kolme protsendi ning jääb seega oluliselt madalamaks tasemest, kus see oli enne ülemaailmse rahanduskriisi algust 2008. aastal. Seda on raske tõsiselt võtta.

Euribor on juba kiiresti kerkinud nulli alt kahe protsendi alla ning arvestades Euroopa keskpanga väga nappe valikuvõimalusi nende keskseks eesmärgiks oleva hinnastabiilsuse tagamisel − inflatsioon kahe protsendi juures aastas −, kerkib veel.

Aga vaatame kõigepealt ajalukku. 1970. aastate lõpus oli kogu maailmas inflatsioon samamoodi kõrge, põhjuseks araabia riikide naftaembargo, aga ka lääne suurriikide selleks ajaks üle kümne aasta kestnud ennenägematud eelarvekulutused. Kõlab tuttavalt? Euroopa ühisraha ei olnud veel olemas. USAs sai 1979. aastal sealse keskpanga ehk föderaalreservi juhiks Paul Volcker, kes asus kahekohalise inflatsiooniga võitlema nende vahenditega, mis kättesaadavad olid, ja tegi seda tollastes keskpanga suurema poliitilise sõltumatuse oludes kompromissitult.

Kui kuue kuu euribor tõuseb ühe protsendipunkti võrra, siis tähendab see niisuguse laenu puhul igakuise laenumakse suurenemist 55−60 euro võrra.

Volcker tõstis keskpanga pakutava raha intressimäära alguses 13,7 protsendile ja 1980. aasta kevadel 17,6 protsendile. See oli sõna otseses mõttes kogu majandust plahvatusena läbinud šokk, mis tõi kaasa kohese majanduslanguse. Korraks lasi föderaalreserv intressimäärad sellele reageerides allapoole tagasi, kuid nähes, et inflatsioon ei aeglustunud, vaid jätkas kasvu, tõstis neid uuesti, mis tõi kaasa veel rängemaid tagajärgi. Tööpuudus oli 1982. aasta detsembris USAs näiteks 11 protsenti, aga see keskpanka ei peatanud.

Kui Volcker 1987. aasta augustis ametist lahkus, oli USAs inflatsioon kolm protsenti ja tööpuudus aegade madalamaid. Oli aeg, mida täna mäletame 1980. aastate majandusbuumina, valdavalt tollase presidendi Ronald Reaganiga seostatult. Temal oli majandust 1970. aastatel kuhjunud riiklikest regulatsioonidest vabastades ning USA inimestesse uut lootust ja enesekindlust süstides kahtlemata suur roll, aga Volckeri halastamatu rahapoliitikata oleks sellest väheks jäänud.

2022. aastal on USA keskpank juba mitmel korral intressimäärasid jõuliselt tõstnud ja andnud selgeid signaale, et inflatsiooni allasurumiseks tõuseb raha hind veel. Esialgu usutavaid märke hinnatõusu pidurdumisest pole.

The Wall Street Journal avaldas üle-eelmisel nädalal põhjaliku käsitluse föderaalreservi praeguse juhi Jerome Powelli võimalustest. Kokkuvõttes: Powell kavatseb järgida Volckeri eeskuju 40 aasta tagant. "Me ei tohi järele anda enne, kui töö on tehtud," ütles Powell augustis, tsiteerides ilmselgelt Volckerit, kes ütles korduvalt sama, kui ajakirjanikud küsisid, kui kaua ta kavatseb ränga intressipoliitikaga jätkata.

Kolmapäeval tõstis föderaalreserv keskse intressimäära 3,25 protsendile, mis on kõrgeim tase alates 2008. aastast. Tõenäoliselt tõstab keskpank intresse novembris veel 0,75 protsendipunkti võrra neljale protsendile ja see ei ole kindlasti kõik.

Keskmine hüpoteeklaenu intressimäär USAs on aga jõudnud juba üle kuue protsendi.

Euroopa keskpank alustas intressimäärade jõulist tõstmist USAst hiljem ning ka üldiselt võib öelda, et majandusnäitajate muutused jõuavad Atlandi ookeani teiselt poolelt siia kuni pooleaastase viitega.

Eesti viimaste aastate keskmise eluasemelaenu suurus on 100 000 eurot ja kestus 25−30 aastat. Kui kuue kuu euribor tõuseb ühe protsendipunkti võrra, siis tähendab see niisuguse laenu puhul igakuise laenumakse suurenemist 55−60 euro võrra.

Paljud laenuvõtjad ongi septembris juba raha hinna järsku kallinemist kogenud − kes 50, kes 100 euro võrra. Kuid kui euribor peaks viie protsendi juurde jõudma, siis räägime juba summadest, mis ületavad paljude inimeste niigi kallid muud eluasemekulud.

Eesti Pank teeb pangandussüsteemi vastupidavusteste, kus muu hulgas on läbi mängitud euribori tõus viie protsendini. Väga hullu tulemust see ei ole andnud, kuid arvesse ei ole võetud muu majanduskeskkonna praeguseks kätte jõudnud muutusi, eelkõige energiahindade mitmekordistumist. Samas oleks aga aeg teha paar testi ka intressitasemete juures, mida USA keskpank 40 aasta eest kasutas.