:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
/nginx/o/2022/10/03/14875414t1h5def.jpg)
Loomulikult põhjustavad omavalitsuste otsused piirata tänavavalgustust, lasteasutuste kütmist nädalavahetustel, sulgeda talveks rahvamajad või loobuda jalgpallihalli või mõne kavandamisel olnud hoone või teelõigu ehitamisest pettumust.
JUHTKIRI ⟩ Kokkuhoiust pole pääsu
Samas tasub mõista, et olukorras, kus elektri- ja küttehinnad ning ka ehitushinnad on aasta jooksul kordades kallinenud, tuleb paratamatult valida, millest on parajasti ratsionaalne loobuda ja milline otsus tekitab kõige vähem kahju.
Näiteks uute objektide ehitamiseks ja ka olemasolevate remondiks ei ole praegu sugugi kõige parem aeg. Alustatud uued ehitised on mõistlik lõpuni teha, aga hambad ristis uute kallale asumine, kui see maksab poolteist või kaks korda rohkem, kui selleks varem raha plaaniti, ei ole ilmselt kuigi ratsionaalne. Kui nõudlus langeb, siis üsna tõenäoliselt langevad nii materjalide kui ka ehitushinnad, mis tähendab, et sama raha eest peaks saama tulevikus rohkem.
Kuid kindlat garantiid ei saa keegi anda ja pole välistatud, et jätkuva inflatsiooni tingimustes jätkavad kulunumbrid kasvu. Aga kui omavalitsusel pole vaba raha kallinevate ehitiste rahastamiseks, siis ei ole ka eriti valikuid.
Küll aga tuleks omavalitsustel avalikkusele kõikvõimalikke kärpeid põhjalikult selgitada ja tuua välja, millised on valikud ning miks eelistakse üht kokkuhoiukohta teisele. See vähendaks pingeid ja tunnet, et kellegi huvidele tehakse põhjendamatult liiga.