JUHTKIRI Oma kohtadest kinnihoidmine söövitab Kohtla-Järve mainet

Põhjarannik
Copy
Kohtla-Järve volikogu esimees Tiit Lillemets väljumas Viru vangla arestimajast, kus ta veetis pärast kinnipidamist kahtlustatuna korruptsioonikuriteos kaks ööd.
Kohtla-Järve volikogu esimees Tiit Lillemets väljumas Viru vangla arestimajast, kus ta veetis pärast kinnipidamist kahtlustatuna korruptsioonikuriteos kaks ööd. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järve korruptsiooniskandaal on võtmas Eesti omavalitsuste ajaloos enneolematut ulatust. 17 kahtlusalust, kellest üheksa on volikogu liikmed, kaks abilinnapead, lisaks mitmed linnavalitsuse ametnikud ja ühe peategelasena kommunaalärimees Nikolai Ossipenko, kes on aastaid mõjutanud nii Kohtla-Järve kui ka Jõhvi poliitikat.

On õige, et enne kohtuotsuse jõustumist ei saa ühtegi inimest tunnistada kurjategijaks. Aga see põhimõte ei tähenda, et korruptsioonikuritegudes kahtlustatavad poliitikud ja ametnikud peaksid ilmtingimata jääma uurimise ajaks oma ametitesse. Tugevama eetilise kompassiga poliitikud on pidanud õigeks astuda tagasi ka pisemate eksisammude korral, millega ei pruugi kaasneda isegi kahtlusaluseks sattumist.

Need Kohtla-Järve poliitikud ja ametnikud, kes praeguses piinlikus korruptsiooniskandaalis kramplikult oma kohtadest kinni hoiavad, söövitavad Kohtla-Järve linna niigi kehva mainet. Ja mitte ainult linna mainet. Kolm neist on näiteks ka Ida-Viru keskhaigla nõukogu liikmed ja üks lausa esimees. See haigla on aastaid näinud vaeva oma maine parandamisega, korruptsioonikahtlustusega munitsipaalpoliitikud tallavad nüüd hoolimatult selle peal nagu elevandid portselanipoes.

Millele loodavad selle skandaaliga seotud tegelased? Kas tõesti tahaksid nad olla kogu eeluurimise ja kohtuliku uurimise ajal ametis? Kohtla-Järve eelmise suure korruptsioonijuhtumi puhul, mille üks osapool oli samuti Ossipenko, olid hiljem süüdimõistetud linnajuhid ametis seitse aastat, murendades kõik see aeg linna mainet.

Kuidas saavad sellist linnavõimu, mis kubiseb korruptsioonis kahtlustatavatest, usaldada riigiasutused, kõikvõimalikud koostööpartnerid, tavakodanikud? Selline käitumine on otsene kahju tekitamine linna huvidele.

Tähelepanuväärne, et kui valimisliidu Restart Kohtla-Järve liider Janek Pahka astus kohe pärast korruptsioonikahtluse saamist välja erakonnast Eesti 200, et mitte kahjustada selle erakonna mainet, siis Kohtla-Järve linna mainet võib tema meelest rikkuda ilmselt lõputult, sest volikogust ta oma tegevust peatada ei kavatse. Samast põhimõttest on lähtunud ka Vitali Borodin, kes lahkus küll Reformierakonnast, aga näitas trääsa linnapeale, kui see tegi talle ettepaneku loobuda abilinnapea ametist. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles