MART NIINESTE ⟩ Kasetohukiri Alutaguse ja Askalae vastuolude maast

Ajakirjanik Mart Niineste. Foto: Erakogu

Kergesti võib ida poole Padaorgu elujõe vetele üksi seilama sattunud varjaag arvata, et kui anglosaksi kroonik Jonathan Swift kirjutaski saagas kellestki Gulliverist, kes pääsenud merehädast liliputtide maale, juhtunud see muistne lugu just Viru ranna idaserval.

Maa on suur ja rikas, aga korda ei ole, nendivad peata alamad vene munk Nestori kroonikas hoopis Narva jõest itta jääva vadjalaste, tšuudide ning venelaste maa kohta. Ometi kehtib see ka siinpool piirijõge. Nimelt linnavanemaid valides hääletavad siin kandis inimesed järjekindlalt sama kamarilja poolt, imestades ja kirudes, et miski ei muutu, kuid läheb hullemaks.

Viimasel vanemate valimisel Kohtla-Järve hajalinnas kombineeriti kamarilja küll korraks pukist, kuid siiski leidus piisavalt valijaid, et taastada veel vana võim. Kuna kaugemal Narva linnas on asjad hullemad, räägitakse kõigi maakondade kärajatel Lindanisel Härjapea mäe otsas siinse kandi slaavi hõimudelt linnavanemate valimise õiguse võtmisest. Kasutada ei oska, lõikad aina sõrme, pole rohkem näppida tarvis.

Kuid ega siinsed soomeugrilased jää võimumängudes alla slaavi vendadele. Nemad moodustavad siin väikeste põliste maakogukondade selgroo. Askalae ja Alutaguse maarahva kihelkonnavanemate võimumängud näevad ette vallatööd vastutasuna alistumisvande eest.

Et vastasest vabanemiseks tegutsetakse tihti seaduste vastaselt, mõistab kohus vallatöölt vallandatule veel valurahagi peale! Kuid ei kao komme kuhugi. Läks Jewe raamatukogu vanem, nüüd Maidla noortekeskuse oma otsa. Külakonna vanemate asi on valida säravaid tegijaid vedama kogukonnaelu, mitte anda tööposti välja tuhmile truuduse ees. Ja oleks siis ses mängus suurust. Hea, kui vallatavate külakondade peale saab kokku viis tuhat hinge!

Katsu vaid hakata mässama sõnade või tegudega vanemate vastu, oled tööst peagi prii. Või kui välgatab hea mõte, kuid oled valest külast või varjaag, jääbki mõte mõtteks. Pärast viimast külakondade liitmist ja vanemavalimist käituvad võitjad kui vallutajad. Viimati keeras Toila suurkülakond rahvamajad lukku, et küttepuud kallid. Eesti hõime on siin isegi vähe, eh-hei, ikka komberuum esimesena kärpesse!

Teisalt leiab siit külakondadest ehedat maa soola igalt poolt. Võimuga koos või kiuste hoiavad nad ülal kohalikku seltsielu ning tavasid. Seltsielu aluseks on siin rahvatants. Seejärel suuremat sorti neljarattalised jõuvankrid. Teised neist, perenaised kutsuvad ja võõrustavad külalisi, murravad müüti Askalae ja Alutaguse kandist kui rüüstatud tootmismaast, räägivad kaugemategi maakondade turuplatsid pankrannast, puhkemõisatest ja ürgmetsast, mida leidub siin kandis rohkesti.

Sattunud varjaag igatahes ühel tõvetalvel Kohtla-Järve linnas rammuvõistlusel uksele kasetohust tõvetõendit ja kangast näkku nõudma. Tulnud kohalik vana peabojaar. Ei tõendit, ei kangast. Tõend on, kuid kodus. Läinud lõpuks varjaagist mööda. Tulnud varjaagi juurde rõivahoiuemand jutuga, kas varjaag teab, kes oli too mees. Varjaag kehitanud õlgu, et Grob või Bog, seadus on sama. Oh suhtumist, oh kombeid, ohkas varjaag, kui lahkus rõivahoiuemand.

Kaugemal Narvas, räägivad jutud, on sealsed venelased hinges pigem sõjakate jõetaguse vennashõimu vaimu mestis. Küll peavad pühaks raudrüüd hobuseturvise ja odaga, küll püsivad eesti hõime tapnute tänavanimed. Nagu ei tajutaks, et seal kusagil Pada taga ongi olemas see paljuräägitud maakeelne komberuum, kus säärane puuslik ja tänavanimi solvavad.

Seal saadud kamariljade punnseis küll ammu omaks saanud varjaagiprintsessi jõul ja seadusesundijate töö toel eest, kuid nüüd peab ta see-eest kõndima mune mööda. Kuna meie malev ja rahvas toetavad Moskva-Kiievi sõjas Kiievit, olla olukord otsustust nõudev. Riik teinud otsuse, kuid nurinat palju. Nüüd minevat veel valimisõigus otsa. Ajad on huvitavad.

Alutaguse ja Askalae maa on vastuolude maa, ühtepidi võimu väiklusvald, teistpidi tublid eesti ja vene hõimlased läbisegi põimunult veidi eraldi elamas igapäevaelu tööliste ja vabatalupoegadena, pea või kroonikat, mõtleb seilav varjaag. Mõtteks see jääbki, sünnib vaid see ülestähendustega kasetohukiri.