JUHTKIRI ⟩ Riigistamine viib koolid poliitilise surve alt välja

Kiviõli I keskkooli direktori Heidi Uustalu poliitiline vallandamine 2019. aastal viis õpetajate hoiatusstreigini. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Haridus- ja teadusminister kirjutas Lüganuse vallavalitsusele, et koolide riigistamisega kujundab riik selleks vajaliku haridusasutuste struktuuri, tagab eesti keeles õpetavate õpetajate olemasolu ning koolide finantseerimise. Kahtlemata on ootus suur, et riigistatud koole ootab kvaliteedis arenguhüpe, sest tihti pole omavalitsustel võimekust, aga mõnel pool ka huvi oma haridusasutusi edendada.

Ent üks aspekt on veel, mis koolide riigistamisega kaasneb. Kohalikud poliitikud ei saa riigile kuuluvat kooli enam nii häbematult ja jõhkralt poliitiliselt survestada, nagu seda on nii mõnelgi pool Ida-Virumaal tehtud. Üks tuntumaid lugusid oli Kohtla-Järvel enam kui 15 aastat tagasi, mil keskerakondlik linnavõim läks kallale toonase Järve gümnaasiumi direktorile Sirje Jõemaale, surudes ta ametist. Jõemaa kuulus toona volikogus opositsiooni.

Kui tulla ajaloos lähemale, siis mäletame, kuidas Jõhvi kooli direktor Liina Mihkelson sattus kohaliku võimu tagakiusamise ohvriks. Mihkelson sai siiski ametisse tagasi, kui vallas võim vahetus ja varasem otsus tühistati. Erinevalt endisest Kiviõli I keskkooli direktorist Heidi Uustalust, keda süüdistati poliitilise kihutustöö tegemises koolis, mistõttu ta koolipere pahameelest hoolimata vallandati.

Kuigi kohalikud võimumehed armastavad rääkida, kuidas koole ei tohi poliitikasse segada, tekib neil aeg-ajalt ikka kiusatus seda teha, eks ikka häälte püüdmise eesmärgil. Kui kool on aga riigi hallata, on neil palju raskem koole ja nende juhte poliitiliselt survestada.