Paljud ajakirjanikud said eelmisel nädalal suurelt kommertspangalt pressiteate, mille sarnast neist nooremad polnud ehk kogu olemasoleva töökogemuse jooksul kohanudki. Pank teatas, et tõstab tähtajaliste hoiuste intressimäärasid. Viimase 10 aasta jooksul oleme pöörase rahapoliitilise eksperimendi käigus kõik harjunud, et pangahoiusel säästude hoidmine mitte midagi sisse ei too, mis on tegelikult palju suurem kultuuriline muutus, kui lähedaselt distantsilt arvata võiks.
Raha on Eesti inimestel ja ettevõtetel saanud samas rohkem kui eales varem. Ei saa eitada, et selle raha eest saab ka varasemast paremini elada. Alles viimase aasta jooksul on inflatsioon nii kiireks muutunud, et keskmine inimene hindu ja sissetulekut võrreldes tunneb selget vaesumist. Aga seni raha kogunes, sest keskmine eestlane on loomult säästlik ja vaatamata paljudele riigikorra muutustele tahab alati mustade päevade tagavara omada.
Need tuhanded ja kokkuvõttes kümned miljardid tulutult pangakontodel seisvad eurod panid paljusid otsima võimalust, kuidas hoiusega sarnase madala riskiastmega inflatsiooni tempos püsida, ehk isegi reaalväärtuses oma raha kasvatada.
Kas riik peaks liikmete rahaga toimetavad hoiu-laenuühistud ära keelama? Või lihtsalt tõdema, et igal ajal on kergeusklikud mingil viisil rahast lahti saanud ning kõigile lapsehoidjat mängida ei suuda keegi? Oleks parem, kui taastuks normaalsus ja tavaline tähtajaline pangahoius teeniks inflatsiooniga võrreldavat või sellest veidi suuremat intressi.
Vahele peab märkima, et konkurents Eesti pangaturul pole terav. Suured pangad on suure osa klientidest omavahel turvaliselt paika loksutanud, sidunud teenuste ja pikaajaliste laenudega. Nullist panga asutamine on ilmselt üks võimatumaid teekondi, mida uue äri alustamisel Eestis läbida saab.
Kas oleks loogiline, kui pangaga mitmes aspektis sarnase hoiu-laenuühistu asutamine oleks peaaegu sama keeruline paberi- ja loamajandus? Aga tegelikult ei ole üldse keeruline. Hoiu-laenuühistu asutamine on lihtne, ka nende sisuliselt hoiuste kaasamise ja laenude väljaandmisega tegelevate pangalaadsete asutuste järelevalve on vähene.
Panga asutamisest lihtsam oli hämmastaval kombel mõne aasta eest ka Eestist kogu Euroopas kehtiva krüptovaluuta litsentsi saamine. Aasta eest oli Eestis virtuaalvääringute teenusepakkuja tegevusluba ligi 400 ettevõttel. Seda oli rohkem kui ülejäänud Euroopa Liidus kokku. Jah, tõepoolest, te ei lugenud valesti.
Ja veel. Kui näiteks investeerimisfondidel pole lubatud oodatavat tulusust reklaamida, siis hoiu-laenuühistud ja krüptovaluutafirmad selliste piirangute alla ei kuulunud. Igaüks, kes on ajalehti lugenud või telesaateid vaadanud, on näinud nõrkemiseni reklaame, mis lubavad kaunilt patriootliku nimega ühistusse paigutatud rahale üheksa, 10, isegi 12 protsenti "intressi" aastas. Mitte null või 0,5 protsenti nagu päris pangad.
Pole üllatav, et mitmed neist on juba osutunud ehtsateks püramiidskeemideks, kus kogu ühistus otsuste langetamise ja järelevalve tegemise õigus on liikmeks astumisel sõlmitud lepinguga ära volitatud paarile juhile, kes kaasatud raha kas kõrge riskiga kiirlaenuärisse suunavad või lihtsalt oma ettevõtetele odavalt edasi laenavad.
Need juhtumid on kurvad. Enamasti vanemas eas inimesed on ilma jäänud kinnisvara müügist saadud tuludest või elu jooksul kogutud säästudest. Summad on kümnetes, isegi sadades tuhandetes eurodes. On näiteid muidu täitsa terastest, hästi toime tulevatest, haritud ja kogenud inimestest, kes siiski õnge on läinud, on näiteid neist, kes vaevu aru said, et nad raha üldse mitte panka ei pannud.
Kas riik peaks liikmete rahaga toimetavad ühistud ära keelama? Või lihtsalt tõdema, et igal ajal on kergeusklikud mingil viisil rahast lahti saanud ning kõigile lapsehoidjat mängida ei suuda keegi? Et igaüks ei saagi iseseisvalt säästmise ja rahaga hakkama?
Rahandusministeerium on välja töötamas rangemaid regulatsioone hoiu-laenuühistutele. Piirangud tulevad reklaamile, volitamisele, teatud mahtudest alates võivad ühistud minna sarnaselt pankadega finantsinspektsiooni järelevalve alla. Juba on lõppenud krüptovaluuta lubade lahtise käega väljaandmine ning ilmselt enamik neist tühistatakse.
Aga tegelikult oleks parem, kui taastuks normaalsus ja tavaline tähtajaline pangahoius teeniks inflatsiooniga võrreldavat või sellest veidi suuremat intressi.