JUHTKIRI ⟩ Ajalugu väärindab avalikku ruumi

Foto: Matti Kamara (Pohjarannik)

Avalikust ruumist rääkides peetakse sageli silmas tänapäevast arhitektuuri, mida meie elukeskkonda aina juurde tuleb. Seda püüavad arhitektid sobitada vanaga, et tänapäev ja möödanik teineteist täiendaksid.

Tänasest lehest saab lugeda päris mitut artiklit, mis on seotud meie kultuuriloo tähtsate tegelastega, kes on mänginud ka üle-eestilises kontekstis olulist rolli.

Saka mõisa peremees Tõnis Kaasik on püstitanud juba mitu mälestusmärki ajaloolistele sündmustele, mis on kuidagi Saka piirkonnaga seotud. Sel nädalal avas ta restaureeritud kotka skulptuuri mälestusmärgina eeposele "Kalevipoeg", väitmaks, et just siin kandis saabus kotka seljas Viru randa rahvuskangelase isa Kalev.

Jõhvis elanud kõige kuulsama kohtuniku Eduard Bornhöhe kuju ja pargi loomise idee on tolmu kogunud ligi kümme aastat ning nüüd taas ellu ärganud.

Ajaloolasest Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa ütleb, et Bornhöhe on Ida-Virumaa jaoks ideaalne ajalooline tegelane, kelle mälestust sel moel avalikus ruumis jäädvustada. Tänu omaaegsele kultusfilmile teab teda suurem osa Eesti inimestest, kuid kui paljud teavad tema seostest Ida-Virumaaga?

Eks meil on viimastel aastakümnetel ajalooliste tegelaste mälestust jäädvustatud ikka. Olgu see siis malegeenius Paul Kerese kuju Narvas, Konstantin Pätsi kuju Oru pargis Toilas või kindral Aleksander Tõnissoni ja filmimees Kaljo Kiisa skulptuur Jõhvis.

Tänavu on olnud eriline aasta ka seetõttu, et on tekkinud diskussioon selle üle, kuidas oleks õige käituda nõukogudeaegsete mälestusmärkidega, mis siiani veel avalikus ruumis püsti on. Justkui kah ajalugu, aga nende eesmärk on olnud teine: kinnistada ja rõhutada kindlaid ideoloogilisi tõekspidamisi.

Mälestusmärgid meie ajaloolistele tegelastele ei ole tummad, sest nad räägivad igaüks oma lugu. Nad hoiavad meie ajalugu meil meeles ja see on oluline.