MARE ROOSILEHT ⟩ Missugused valikud on Kohtla-Järvel?

Mare Roosileht, Kohtla-Järve linnavolikogu liige, valimisliit Restart Kohtla-Järve Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kohtla-Järvel lahvatanud korruptsiooniskandaalist on möödunud kolm nädalat. See ei jätnud külmaks ühtegi linnaelanikku ning riivas tugevalt ka paljude endiste Kohtla-Järve elanike tundeid.

Olukorda on aktiivselt kajastatud nii kohalikus, vabariiklikus kui ka sotsiaalmeedias ning see on kahjuks varjutanud mitmeid linnas toimunud positiivseid sündmusi. On selge, et Kohtla-Järve linna, valitsuse ja volikogu maine on taas kord tugevasti kannatada saanud. Kes ja kui palju tegelikult selles skandaalis süüdi või süütud on, näitab aeg. Varasemast on teada, et selguse saamiseks võib kuluda paremal juhul kuid ning halvemal juhul aastaid. Kuidas edasi?

Valimisliit Restart sai moodustatud selleks, et tuua Kohtla-Järve välja aastaid kestnud paigalseisust, tuua linnajuhtmisse värsket verd, toetada nüüdisaegset töökorraldust, avatud ja kaasavat juhtimist ning vähendada valitsemiskulusid. Usku meie eesmärkidesse ja võimekusse näitasid valijate antud hääled, mille tulemusena saime volikogus neli kohta kahekümne viiest.

Kohtla-Järvel tuleb moodustada täiesti uus valitsus, kuhu ei kuulu ükski praegustest, aga ka varem (olgu või 20 aastat tagasi) kahtlustuse või süüdistuse saanud inimestest.

Vähem kui aasta jooksul on meie initsiatiivil algatatud linna haridusstrateegia koostamine, kohtumised linnaosade elanikega, noortevolikogu moodustamine. Lubaduste kohaselt on meie eestvedamisel kaasatud erialaspetsialiste haridus- ja kultuurikomisjoni, tõstetud ranitsatoetust, võimaldatud pensionäridele ühistranspordis tasuta sõidu õigus kella 9-21, vähendatud aselinnapeade arvu, nüüdisajastatud volikogus ja komisjonides osalemist infotehnoloogiliste vahendite abil ning palju muud. Kuid pikk tee on veel minna.

Viimastel nädalatel on (sotsiaal)meedias valmisliidu Restart liikmetele tehtud mitmesuguseid etteheiteid, sh seda, et me pole sõna võtnud ega asunud koalitsiooniläbirääkimistele. Meie erisus seisnebki selles, et me ei loobi sõnu enne, kui pole jõudnud asja tuumani ning olukorda endale selgeks teinud.

Täpsustuseks pean ütlema, et meile ei ole tehtud ettepanekut koalitsiooniläbirääkimisteks. Me ei ole ka ise läbirääkimisi algatanud, sest häid lahendusi lihtsalt ei ole. Oleme kohtunud valimisliidu Restart liikmetega ja selgitanud olukorda ning aru pidanud.

Selge on see, et kui me soovime, et Kohtla-Järvele jääksid ja tuleksid elama ning töötama spetsialistid, õpetajad, teadlased, siis tuleb teha otsustav samm. Selleks sammuks saab olla täiesti uue valitsuse moodustamine. Valitsuse, kuhu ei kuulu ükski praegustest, aga ka varem (olgu või 20 aastat tagasi) kahtlustuse või süüdistuse saanud inimestest. Meil on olemas võimekas, särav ja töökas linnapeakandidaat, kes on võimeline linna juhtima ega ole seotud ühegi volikogus oleva erakonnaga. Nüüd on kõikidel teistel volikogu liikmetel võimalus näidata head tahet ja soovi ausaks linnajuhtimiseks.

Algus linnajuhtimise läbipaistvuse suurendamiseks on tehtud. 6. septembrist asus Kohtla-Järve linnavalitsuses tööle uus finantsteenistuse juht Elina Visk. 19. oktoobril osales ta haridus- ja kultuurikomisjoni koosolekul, kus muu hulgas vastas otsekoheselt komisjoni liikmete esitatud küsimustele linna finantsolukorra kohta. Kuuldu pani sügavalt järele mõtlema.

Toon välja vaid mõned faktid, mis kajastavad meie linna kriitilist olukorda. Finantsteenistuse juhi sõnul ei võimalda linnavalitsuses kasutusel olev raamatupidamisprogramm kätte saada eelarve täitmise korrektseid aruandeid. Tulude ja kulude jälgimine käib erinevates Exceli tabelites, mistõttu on linn sattunud olukorda, kus 31. märtsil kinnitas volikogu 2022. aasta eelarve, mis on eelnõus justnagu tasakaalus, kuid tegelikult on eelarve puudujääk ligikaudu miljon eurot. See tähendab, et kulusid on planeeritud miljoni võrra rohkem kui tulusid, mistõttu jäävad selle summa ulatuses rahuldamata linna asutuste poolt eelarvesse planeeritud taotlused.

Eriti hämmastab uut finantsjuhti aga finantsteenistuses töötavate inimeste hulk: kokku 34 töötajat. Uus eelarvestamisprogramm vabastab tulevikus raamatupidajatel piisavalt aega, täitmaks teisi tööülesandeid, ning toob paratamatult kaasa mitmete töötajate koondamise.

Muret tekitav on linna laenukoormus: 30 miljonit eurot. Sellest makstakse igal aastal tagasi laene 1,72 miljonit ja intresse 280 000 eurot. Volikokku jõuab veel sel aastal eelnõu 8 miljoni suuruse laenu refinantseerimiseks. Finantsjuhi sõnul tuleb ka ülejärgmisel aastal laene refinantseerida. See tähendab seda, et linn ei ole võimeline oma laene piisavalt teenindama ja uute laenudega tagastatakse vanu. Arvestades laenuintressi määrade kiiret tõusu, hakkab järgmisel aastal kuluma ainuüksi intresside tasumiseks väga palju rohkem raha. Tugevalt mõjutavad linna finantsvõimekust ka energiahinnad.

Käes on hetk, kui linn peab vaatama ausalt otsa uue aasta eelarvele ja tuleb hakata tegema kulude säästmiseks ebapopulaarseid otsuseid. Tegemist on avaliku rahaga ning seda tuleb seadusest tulenevalt kasutada säästlikult ja efektiivselt.

Järgnevatel aastatel avanevad Euroopa Liidu uued toetused, kust oleks võimalik taotleda rahastust linna infrastruktuuri nüüdisajastamiseks, linnaelanike vaba aja veetmise võimaluste laiendamiseks ja paljuks muuks. See aga eeldab omafinantseeringu olemasolu linnaeelarves. Kas meie linn jääb ainukeseks omavalitsuseks, kes ei suuda suure laenukoormuse tõttu toetust taotleda?

Just sellised valikud on Kohtla-Järvel...