TERJE RATTUR Kuidas jääda ellu? (4)

Terje Rattur
, turismiettevõtja, OÜ Mehntack
Copy
Alutaguse vallale kuuluv spaahotell Mäetagusel.
Alutaguse vallale kuuluv spaahotell Mäetagusel. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Enne, kui sellele küsimusele vastust leida, peaksin alustama hoopis kaugemalt- nimelt sellest, mis on need põhjused, mis tingivad ühes ettevõttes kannapöörde- Mäetaguse mõisahotelli puhul siis täiskasvanute hotelliks ümberprofileerimise.

Alates 20. oktoobrist on meil teisipäevast laupäevani oodatud spaasse, restorani ja hotelli ainult täiskasvanud külalised ning pühapäevad ja esmaspäevad oleme jätnud peredele. Sarnaselt varasemale toimuvad hommikuti kõikide kohalike koolide ja lasteaedade ujumistunnid, lisaks Aktiiv ujumisklubi ujumistrennid, endiselt on puhkepäevade hommikutel oodatud beebiujumine. Lisaks on koolivaheaegadel E-N võimalik supelmaja külastada kuni õhtul kuueni.

Energiakriis pole kellelegi uudis. See, et veekeskused ja basseinid on tavahoonetest 3-4 korda energiamahukamad, on samuti kõigile ilmne. Ja kui siit edasi lihtsat matemaatikat teha, siis tähendab see ka kõvasti suuremaid energiarveid. Ja arveid peab maksma.

Normaalses turusituatsioonis on selge, et kui sisendhinnad kallinevad, siis tuleb ühelt poolt optimeerida ja teiselt poolt hinda tõsta. Normaalset turusituatsiooni ei leia aga hetkel kusagilt Euroopast, narr oleks arvata, et seda leiab Eestist või veel vähem Mäetaguselt. Meie otsustasime optimeerida ja mitte hinda tõsta, sest supelmaja piletil on juba hinnalagi ees.

Mitte ainult ettevõtetel pole raske, keeruline on hakkama saada ka eraisikutel. Suurem osa inimestest on hädas oma küttearvete tasumisega, kallinenud elukorraldusega hakkamasaamisega ning lisaks ähvardab kontole laekunud töötasu või pensioniraha inflatsiooni tõttu ligi 20%-line odavnemine. Seega esimene koht, kust inimesed hakkavad kokku hoidma, on lõbustustegevused- kinos käimine, väljas söömine ja spaas puhkamine. Omakorda tähendab see, et kõikide Eesti majutusasutuste jaoks väheneb külaliste arv, ning nende väheste klientide endale saamise nimel hakkab üle Eesti toimuma hinnaralli. Kuid see pole ühegi ettevõtte jaoks pikalt jätkusuutlik.

Kuna meie väike hotell on eelnevate aastate jooksul timmitud väga energiatõhusaks, siis seisis meil ees ülesanne hoida ja ka suurendada nii hotelli täituvust kui ka teenuse hinda. Kuidas seda jaheneva majanduse taustal teha?

Ettevõtluses öeldakse, et eristu või sure! Kui on head ajad, siis see ütlus suuremalt jaolt ei kehti, kuid nüüd energiakriisis kehtib küll ja rohkemgi veel. Meie ei tahtnud surra ja spaahotelli uksi kinni panna. Pidime kiiresti ärimudelit muutma, et ellu jääda. Meie majas on kaks osa: spaa- ja hotelliosa. Spaakulud on tänasel hetkel paisunud 3 korda suuremaks, kui tulud. Senimaani oleme hotelliosa käibega katnud spaas tekkinud miinust. See on mõttekoht lugejatele- Eesti siseturist, kes meie hotellis majutub, maksab suuresti kinni soodsa supelmaja pileti kohalikele. Seega, kui me ei soovi äritegevust lõpetada, peame me hotelliosa veelgi kasumlikult tööle panema.

Unikaalne eristumine tähendab aga seda, et Eestis saab ainsana Mäetaguse mõisahotellis nautida puhkust vaid täiskasvanute seltsis ning kõik, kes sellest lugu peavad, sõidavad üle Eesti meie juurde kokku. See on suurepärane võimalus tegelikult lapsevanematele, kes sooviksid hetkeks ema-isa rollist välja astuda ja veeta paar päeva taas mehe-naise rollis. Lisaks planeerivad ka need Eesti ettevõtted oma seminare ja väljasõite meile, kes peavad lugu rahulikumast keskkonnast. See tagabki meile täituvuse ja kõrge keskmise toahinna, mille abil saame katta kallinenud energiast põhjustatud tegevuskulud.

Iga ettevõtte kasumlikul toimimisel on tasakaalupunkt. Nii oli see kuni 2019 aastani meie majas 50% täituvuse juures. Tänaste hindade juures on aga vaja juba ligi 70% täituvust ning selle juures toa keskmise müügihinna säilitamist, kohati isegi selle tõstmist. Kuidas seda antud taustsüsteemide puhul saavutada? Ainult läbi väga spetsiifilise eristumise, milleks on antud juhul Eestis täiesti unikaalne täiskasvanute hotelli kontseptsioon.

Kui eraisikud jälgisid börsipaketi puhul elektrikella, et millal pesu pesta ja millal kodu kütta, siis on kohalike spaahuviliste peredel omamoodi missioon oma senine nädalarutiin ümber teha ja leida võimalused kasutada seda kahte päeva, andes sellega oma panuse, et kohalik spaahotell ei paneks uksi kinni. Sest kui see juhtub, siis ei saa keegi enam ujuda, ei koolid ega lasteaiad, ei kohalikud ega ka võõrad.

Eesti tarbimisvajadusele vastavaid elektrivõimsusi ei lubata juurde kuni kolm aastat, see on selge, et nii kaua ei suuda ka enamik eraomanikke oma ettevõtetele peale maksta. Täiesti mõeldamatu on aga, et avaliku rahaga doteeritakse üht nii-öelda munitsipaalettevõtet. Ikka jõuame samasse punkti tagasi, et uste sulgemise vältimiseks on vajalik teha radikaalne kannapööre.

See otsus ei ole tehtud ülepeakaela. Oleme võrrelnud statistikat ja näeme, et paraku on Alutaguse vallaelanike endi spaakasutus 3 korda väiksem, kui naabervaldadest või linnadest tulnud elanike oma. Lisaks on lastega kasutajaid ka kõige vähem- enim kasutavad supelmaja Alutaguse elanikest pensionärid. Samuti nähtus statistikast, et kohalike lastega perede kõige popim päev on pühapäev- mis ongi jäänud perede käsutusse.

Mäetaguse mõisahotelli pere palub kohalike elanike mõistmist, et antud muudatused on tehtud kõiki taustsüsteeme arvesse võttes ainult selleks, et spaahotell saaks rasketest aegadest läbi tulla ja säilitada pakutavad teenused kõikidele huvilistele. Ei ole ju võimalik suhtumine, et kui nädalaringselt ujumas käia ei saa, siis ärgu olgu seda asutust üldse.

Me saame niipalju positiivset tagasisidet ja tuge oma külaliselt, kes esimese uue kontseptsiooni järgi töötatud nädala meie hotelli juba 76%-liselt täitsid, kahjuks on aga alati neid, kellele ei sobi ei pink ega puu ja keelduvad mõistmast taustsüsteeme, keskendudes vaid enda egole- kirjeldades seda enda subjektiivse mätta otsast. Õnneks on neid väga väike osa. Hotelli töötajate sõimamine ja provotseerimine pole ilus ja pigem jätab see nendest väga ebaviisaka mulje ja devalveerib nende väärtust ning inimlikkust.

Lõpetuseks - sellele Eesti siseturistile on tegelikult üsna ükskõik, kas kusagil Eesti otsas üks spaahotell elab või sureb, nad kehitavad õlgu ja elavad oma tavapärast elu edasi. Mina palun aga kohalikel vaadata asja pigem niipidi, et Mäetaguse mõisahotellis tehakse midagi erakordselt julgelt ja teistmoodi, tahtes säilitada kohalikele üks kena ja armas hotell kõikide nende teenustega- ainus asi on planeerida oma pere senine igapäevarutiin ümber. Palun toetage meie tegemisi, sest lihtsat ei ole selles protsessis midagi.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles