Hinnad muudkui tõusevad, aga osturalli pole peatunud

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor. Foto: Postimees / Madis Veltman / Scanpix

Majapidamiste tarbimine püsib kõige kiuste tugev, mis sunnib keskpanka intressimäära tõstma. Inflatsiooni vastu mõjub aga oluliselt paremini hetkeline maagaasi hinnalangus.

Jaekaubandus tugev langusele vaatamata

Värsked andmed jaekaubandusettevõtete septembrikuiste majandustulemuste kohta näitavad, vähemalt esmapilgul, et kaua oodatud langus on lõpuks kohal. Nimelt kahanes jaekaubanduse müük püsihindades mullusega võrreldes 6%.

Tarbimise vähenemist on oodatud juba pikka aega. Eesti inflatsioon ületab 20% maikuust saadik, mis peaks seadma selge piiri majapidamiste ostujõule. Lisaks on röögatu inflatsiooni tuules läinud vabalangusesse tarbijate kindlustunne. Viimati olid inimesed majandusolukorra pärast sedavõrd mures aastal 1994! Ajalooliselt on tarbijakindlus ja jaemüük liikunud tugevas korrelatsioonis, mis viitaks võimalusele, et lähikuudel jaemüügi langus vaid süveneb.

Ent vähemalt hetkel on hukatuse kuulutamine ennatlik. Nimelt tuleb meeles pidada, mis toimus 2021. aasta septembris, millega praegusi numbreid võrdleme. Teise pensionisamba avanemisest tingitud osturalli! Seetõttu on palju asjakohasem vaadata, kuidas muutusid jaekaubanduse tulemused eelmise kuu, augustiga võrreldes.

Sesoonsete tegurite ja tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel kahanes müük ka kuises võrdluses, ent vaid 1% võrra. Ning august oli jaekaubanduse jaoks väga tugev kuu. See näitab, et mingi ime läbi suudavad majapidamised endiselt gravitatsiooni eirata ja 24% inflatsiooniga edukalt toime tulla.

Suureks abiks selles on tugev tööturg. Maksuameti andmetel oli keskmine palk selle aasta septembris aastatagusest 12% kõrgem ja kogu palgafond hõive kasvu tõttu isegi 15% suurem.

Hoolimata sissetulekute olulisest kasvust, ei ole see niivõrd suurte kulutuste katmiseks muidugi piisav. Seetõttu on majapidamised juba mitu kuud proovinud tarbimist siluda säästude käikulaskmise teel. Õnneks on neid viimastel aastatel kogunenud küllaga. Põnev on muidugi see, et kui suvel vähenes eraisikute vaba raha pankades kolm kuud järjest, siis septembris pangahoiuste maht taas kasvas. Seega, tarbimiseks raha justkui veel jätkub.

Keskpank ohjab tarbimist

Kõige kiuste kipub tarbimine olema tugev veel nii mõneski teises euroala riigis. Ja ilma tarbimise vähenemiseta inflatsioon ei lõpe. See on ka põhjus, miks Euroopa Keskpank otsustas lõppeval nädalal tõsta järjekordselt peamisi intressimäärasid 0,75% võrra. Euribori ennustatav hoiustamise püsivõimaluse intressimäär tõusis selle kergituse abil 1,5% juurde, mis on kõrgeim tase alates 2009. aastast.

Mingi ime läbi suudavad majapidamised endiselt gravitatsiooni eirata ja 24% inflatsiooniga edukalt toime tulla.

Keskpank oli väga selge ka oma sõnumis, et praeguste jõuliste intressitõusudega jätkatakse veel mõnda aega. SEB hinnangul tõuseb hoiuseintressi määr järgmise aasta lõpuks seeläbi 2,75%ni. Samal arvamusel on ka finantsturud, kus futuurtehingud ennustavad kolme kuu euribori määraks ligi 2,8%.

Kodu jaoks laenu võtnud eestlastele tähendab see, et koos pangamarginaaliga hakatakse kodulaenu eest maksma kokku ligi 5% suurust intressimäära. Suuremate laenujääkide puhul on tegemist märkimisväärse summaga, mis hakkab juba tõsiselt piirama majapidamiste tarbimisvõimalusi.

See on ka keskpanga eesmärk. Kuigi jätkuvalt on Euroopa inflatsiooni peasüüdlane energia, on hinnatõus edasi kandumas ka sektoritesse, kus kõrgemad energiakulud nii otsest rolli ei mängi. Nii ei jää keskpangal muud üle, kui kraane kinni keerata ja loota, et kahaneva nõudluse tingimustes pole ettevõtetel hinda enam võimalik tõsta.

Madalam maagaasi hind toob ajutise leevenduse inflatsioonile

Samas on selge, et keskpanga intressitõusude mõju pääseb esile alles pika viitajaga. Oluliselt mõjusamat leevendust inflatsioonile võib tuua selle peamine süüdlane − energia.

Nimelt on maagaasi hinnad Euroopas langenud viimase nädala-kahe jooksul tasemele, kus need viimati olid 2021. aasta juunis, ammu enne Ukraina sõda. Keskeltläbi on ühe MWh maagaasi hind Amsterdami turul olnud viimastel päevadel 30−40 euro ümber. Tõepoolest, olid ajad, kui maagaas maksis 10 eurot, ent veel väga hiljuti küündis selle hind ka 300 euro kanti.

Hirm energia puudujäägi ees on sundinud Euroopa riike jõuliselt maagaasi varuma ja selle kallis hind tarbijaid selle kasutamist vähendama. Nende kahe teguri koosmõjul tundub täna ebatõenäolisena, et maagaas Euroopast talvel otsa lõppeks. Seetõttu on oluliselt vastuvõetavamaks muutunud ka selle hinnatase. Odavam gaas tähendab odavamat elektrit, mis on tootmissisend kõigi teiste eluvaldkondade jaoks. Kui hinnad pikemalt nii madalal tasemel suudavad püsida, siis hakkab see selgelt ka inflatsiooni jahutama.

Kui kauaks praegune hinnatase püsima jääb, ei julge muidugi ennustada. Talv pole veel alanud ja kõvemad miinuskraadid võivad hinna taas väga kõrgeks muuta. Kindlasti ei lahenda praegused maagaasivarud pikaajalist probleemi − ilma Vene energiakandjateta napib kütust Euroopas ka järgnevatel talvedel.

Täna on Euroopal aidanud gaasivarusid täiendada Ida-Aasia riikide loobumine kallist LNG gaasist, kuid see ei pruugi igavesti nii jääda. Eriti just Hiina majanduse taastumine ja suurenev nõudlus maagaasi järele võib hinnad uuesti taevastesse kõrgustesse viia.