NÄDALA KUJU ⟩ Piret Hartman

Piret Hartman. Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kui eelmine muinsuskaitseameti peadirektor Liisa Pakosta oli seda meelt, et Sillamäe kesklinn tuleb maha kriipsutada riikliku kaitse all olevate objektide nimekirjast, siis Ida-Virumaalt pärit kultuuriminister Piret Hartman, kelle haldusalas muinsuskaitseamet on, evib teist arvamust.

Hartman, kes plaanib eeloleval kevadel kandideerida Ida-Virumaal sotside nimekirjas riigikokku, on praegu maakonnas väga aktiivne ja võtab sõna kõiges, mis siinsetele inimestele võib oluline olla.

Ka punamonumentide teemal pole ta seda meelt, et kogu nõukapärand tuleks Ukraina sõja valguses avalikust ruumist kõrvaldada.

Tema vaatab osa neist nõukasümboleist kui kultuuripärandit.

"Ma tahan uskuda, et meie kultuur on nii tugev ja inimesed oskavad neid asju näha kontekstis ning pigem vaadata tulevikku ja ehitada tulevikku," sõnas ta sel nädalal Postimehe vestlussaates ja lisas, et tuleb säilitada seda, mis on kultuuriväärtuslik.

Samas võidakse küsida: mida kultuuriväärtuslikku on sümbolites, mida nõukogude võim püstitas ajupesu eesmärgil ja mille ideoloogilist ekspluateerimist on jätkanud ka Putini režiim?

Selget piiri, kus lõpeb ideoloogia ja algab kunst või vastupidi, ongi nende sümbolite puhul sageli raske tõmmata.