JUHTKIRI Neli miljonit eurot häälte ostmiseks

Copy
Katuseraha moodustab riigieelarvest küll mikroskoopilise osa, kuid sel on arvestatav mõju riigikogu liikmete endi turundamisel.
Katuseraha moodustab riigieelarvest küll mikroskoopilise osa, kuid sel on arvestatav mõju riigikogu liikmete endi turundamisel. Foto: Euroopa Keskpank

Et niinimetatud katuseraha jagamine riigikogu liikmete poolt on sisuliselt avaliku raha kasutamine isiklikus valimiskampaanias, on teemaks olnud juba palju aastaid. Aga erakondadel, ka nendel, kes on seda süsteemi kritiseerinud, pole otsustavust selline praktika lõpetada.

Omavahel rääkides ei tee osa poliitikuid mingit saladust, et katuseraha ongi riigipoolne abi isikliku valimiskampaania jaoks ja kaotajaks jääb see, kes seda võimalust ei kasuta.

See loob ka valimisteks ebavõrdse olukorra. Neil kandidaatidel ja ka erakondadel, kes parajasti 101 riigikogu liikme hulka ei kuulu, sellist avaliku raha eest tehtavat kaudse enesereklaami võimalust pole.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon, miks sa selle peale ei mürista?

Väited soovist arendada sel moel regionaalpoliitikat on õõnsad. Ere kinnitus sellele on, et Reformierakonna saadikutelt ei saa Ida-Virumaa seekord ühtegi eurot katuseraha. Põhjus on läbinähtavalt klaar. Eelseisvatel riigikogu valimistel ei kavatse ükski praegustest Reformierakonda kuuluvatest saadikutest Ida-Virumaal kandideerida. Seetõttu pole ka ratsionaalne oma katuseraha portsu selle piirkonna peale raisata. Miks peaksid Ida-Virumaa valijad võtma tõsiselt aeg-ajalt Ida-Virumaal käivate Reformierakonna poliitikute juttu, et see piirkond on väga tähtis? Kui konkreetseks rahajaotamiseks läheb, käitutakse ju risti vastupidi.

Muidugi on neli miljonit eurot võrreldes ülejäänud riigieelarvega mikroskoopiline summa. Aga see näitab üsna ehedalt, kellest ja millest riigikogu liikmed tegelikult hoolivad. Riigikogulaste eneseturundamise seisukohast pole see rahasumma aga sugugi väike.

Katuseraha jagamist tauniv vabaühenduste liit tuletab taas meelde, et kui poliitikutel on soov toetada kohalikku elu, siis võiks riigieelarvest suunata neli miljonit näiteks kodanikuühiskonna sihtkapitalile, pühakodade fondi, kohaliku omaalgatuse programmi või muudesse olemasolevatesse kanalitesse, kust on võimalik võrdsetel alustel raha taotleda.

Tagasi üles