JUHTKIRI ⟩ Ida-Virumaa uued elanikud panustavad maakonna tulevikku

Infotahvel Eestisse saavbuvatele sõjapõgenikele Narva piiripunkti juures Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Ida-Virumaa on viimastel aastakümnetel kaotanud tohutult elanikke. Enam kui paari tuhande võrra aastas. Seda nii seetõttu, et elanikke sünnib vähem, kui sureb, aga ka siit ärakolimise tõttu.

Rahvastiku kiiret kahanemist on arvukates arengukavades nimetatud nii kogu maakonna kui ka iga linna ja valla üheks suuremaks probleemiks, millest tulenevad teised. Kui elanike arv kõvasti väheneb, jääb alles vähem maksumaksjaid, kliente kohalikele poodidele ja teenuste osutajatele, töökäsi ettevõtetele. See on olnud lumepalliefekt, mis muudkui kogunud tuure.

2022. aastal elanike arvu kahanemine peatus. Kuid mitte riikliku või kohaliku regionaalpoliitika tulemusel, vaid seetõttu, et siia on elama asunud üle paari tuhande Ukraina sõjapõgeniku, kelle kodud ja linnad ning külad on verine terrorist Putin puruks pommitanud.

Eesti nagu teisedki demokraatlikud riigid aitab üldinimlikel kaalutlustel sõjaõuduste eest põgenevaid Ukraina peresid. Loomulikult kaasneb sellega lisakoormus sotsiaalsfäärile ja kulutused. Aga teistmoodi ei saakski käituda − mõelgem kas või ennast sõjapõgenike olukorda.

Teisest küljest võivad aga Ukrainast sõja jalust saabunud inimesed anda aja jooksul ka tuntava panuse Ida-Virumaa arengusse. Kui ühelt poolt on Ida-Virumaal riigi suurim tööpuudus, siis samal ajal takerduvad paljude siinsete ettevõtete arenguplaanid töötajate puuduse tõttu. Pooltühjad kortermajad on leidmas elanikke. Kauplused saavad juurde käivet. Nii mõnigi kool või lasteaed, mis on olnud sulgemisohus, saab edasi tegutseda.

Et Ukraina sõjapõgenikud kohaneksid siinse eluga paremini ja kiiremini, on meie ühine huvi.