JUHTKIRI ⟩ Tulevasel valitsusel on Ida-Viru asjus üsna positiivne meel

Kaja Kallas. Foto: Konstantin Sednev

Pärast valimistulemuste selgumist võis paljusid Ida-Virumaa inimesi vallata masendus: kuuest ringkonnamandaadist suutis siinne valija realiseerida üksnes kaks ning parlamenti pääses vaid kolm siis kandideerinud inimest. Kas see võib tähendada, et maakonna hääl parlamendis ja valitsuses jääb seekord enneolematult nõrgaks, samal ajal kui kuhjuvad probleemid vajavad lahendamist?

See ei pruugi nii olla, sest ka varasematel aastatel, mil Ida-Virumaalt valitud saadikuid on Toompeal olnud oluliselt rohkem, pole ju sellest mingit imerohtu saadud. Küll aga hakkas valitsus ametlikult siinsete probleemidega tegelema juba aastast 2009, mil kiideti heaks esimene riiklik Ida-Viru tegevuskava. Sellele dokumendile on aastatega erinevaid järglasi sündinud, kuid nende töövõime on olnud pigem kehvapoolne.

Praegune võimuliit, kuhu kuuluvad Reformierakond, sotsid ja Eesti 200, tundub aga, ei olegi maakonna jaoks kõigele vaatamata halb variant. Erinevalt kunagisest Reformierakonna juhist ja peaministrist Andrus Ansipist, keda Ida-Viru teemad üldiselt ei huvitanud, on Kaja Kallas pidanud vajalikuks neid tähtsustada ning kordas seda üle ka nüüd, pärast valimisvõitu. Nii sotsid kui Eesti 200 on tõstnud esile vajadust tegelda energeetikasüsteemi reformimisega, väärtustades üleminekuajal põlevkivienergeetikat. Eesti 200 pani oma valimisprogrammi suisa Ida-Viru alalõigu. Kõigil kolmel on Ida-Virumaa tuleviku kohta mitmeid ühiseid seisukohti, olgu selleks siis koolide üleminek eestikeelsele õppele, riigi üürimajade ehitamine või keskkonnatasude senisest õiglasem Ida-Virumaale tagasisuunamine. Loodetavasti jõuab uus valitsus siin üsna kiiresti ka tegudeni.