JUHTKIRI Põgenikud elavdavad Ida-Virumaa majandust (1)

Copy
Ukraina põgenikud Narvas.
Ukraina põgenikud Narvas. Foto: Ilja Smirnov

Tänavu aasta alguses rõõmustas Põhjarannik oma lugejaid uudisega, mille kohaselt maakonna elanike arv eelmisel aastal mitte ei kahanenud, vaid koguni kasvas veidi.

Viimastel aastakümnetel oleme harjunud statistikaga, et Ida-Virumaa elanike arv kahaneb aasta-aastalt nii umbes paari tuhande elaniku võrra. Seda nii negatiivse iibe kui ka väljarände tõttu. Ja kuigi elanikke jääb vähemaks ka Eesti teistes piirkondades, kes kaotavad inimesi suurtele keskustele, on meie maakonna rahvastiku vähenemine olnud kõige suurem.

Nii näiteks vähenes ainuüksi 2021. aastal Ida-Virumaa elanike arv 2205 inimese ehk 1,7 protsendi võrra. Praegu aga võime tõdeda, et selle nädala seisuga on maakonna elanike arv tõusnud 2400 inimese võrra. Jah, see muutus on olnud erakordne, aga ka põhjustatud erakordsest sündmusest: Putini armee kallaletungist Ukrainale. See on välismaale ajanud miljoneid rahulikke Ukraina elanikke ja nii oleme meiegi pidanud neid kümnete tuhandete kaupa vastu võtma.

Eesti on Ukraina põgenikke lahkelt vastu võtnud, samas on olnud kartusi, kuidas me nendega hakkama saame, sest kaasneb ju sellega kohustus neid toetada, tagada lastele kooli- ja lasteaiakohad. Tänasest Põhjarannikust saab lugeda, kuidas Jõhvi on tulnud toime rekordilise ukrainlaste lainega, mis nii mõneski valdkonnas omavalitsuse võimete piire kompas.

Aga koos ukrainlastega on maakonda riigilt tulnud ka lisaraha, mis on elavdanud siinset kinnisvaraturgu ning teisigi valdkondi, mis aastatepikkuse elanike vähenemise tõttu kiratsema on kippunud.

Tagasi üles