JANNE TOMBERG ⟩ Eestlaste kehaline kirjaoskus on ohus

Janne Tomberg, liikumisaasta 2023 projektijuht Foto: Erakogu

Eesti lastest liiguvad iga päev piisavalt aktiivselt vähem kui pooled, nädalavahetustel vaid kolmandik. Eelteismeliste seas langeb liikumisaktiivsus eriti, istuva aja osakaal suureneb järsult. Nemad on meie homsed täiskasvanud!

Uuringud näitavad, et mida vähem laps liigub, seda passiivsema eluviisi ja nõrgema tervisega täiskasvanu temast sirgub. Laste väärtushinnangute ja liikumisharjumuste kujundamisel on kõige suurem roll vanematel. Vaadates peeglisse − last kasvatades ja tema tulevikku kavandades keskendume sageli tema edukusele õpingutes ja tulevases töökarjääris, kuid kas me sama palju pöörame tähelepanu sellele, et lapsel kujuneks võimekus ja valmisolek elada aktiivselt ja tervislikult?

Nii nagu kirjaoskuse omandamiseks tuleb alustada tähtede ja häälikute tundmaõppimisest, et seejärel sammhaaval, aga järjepidevalt asjaga tegeldes jõuda lõpuks teksti lugemise, mõistmise ja kirjutamisoskuseni, kujuneb oskuste omandamise ning kogemuste saamise kaudu ka kehaline kirjaoskus. Et laps omandaks lapsepõlves, mil koordinatsiooni, tasakaalu, osavust on oluliselt lihtsam arendada kui täiskasvanuna, oskuse ronida, hüpata, joosta, tasakaalu hoida, visata, tabada jalaga või püüda palli − kas see on meile lapsevanemana sama tähtis kui võõrkeelte või matemaatika oskus?

Iga neljas esimesse klassi minev laps on ülekaaluline, neljandas klassis juba iga kolmas.

Kogeks, et puu otsa ronimine on võimalik, veekogu ääres kivikeste pildumine vette on tore, julgeks hüpata üle kraavi, saaks kiita selle eest, et püüab tänava äärekividel turnides tasakaalu säilitada − kõik see on eelduseks, et lapsest kasvaks täiskasvanu, kel on valmisolek, enesekindlus ja motivatsioon nautida aktiivset eluviisi ning olla oma valikutes vaba. Kas see on sama oluline kui vabadus valida elukutse, millele loodame panna aluse hea haridusega?

Kõik saab alguse väärtustest, mis kujundatakse kodus: kas vanematena oleme oma lastele eeskujuks või last trennist oodates näpime telefoni, selle asemel et tund aega kõndida-joosta-treenida? Kas nädalavahetusel loodame raskest töönädalast välja puhata ekraani ees, selle asemel et värskes õhus tegutseda, lastega matkale, suusatama või kelgumäele minna?

Kas mugavusest ja aja kokkuhoiust sõidame autoga uksest ukseni, võitleme võimalikult ukselähedaste parkimiskohtade nimel, selmet planeerida teadlikult aega, läbimaks jupikest teekonnast jalgsi? Kas suuname lapse interaktiivse "lapsehoidja" manu, et ta toas vähem jookseks, hüppaks, rahmeldaks, või leiame koha ja aja, kus ta saab seda teha? Võib-olla rahmeldaks hoopis koos?

Paljugi saab alguse juba lapse beebieas, kui vanemad soetavad oma võsukesele hirmkalli lapsevankri, mida kasutatakse tihtipeale liigagi kaua. Miks? Sest mugavam on anda lapsele värske õhu doos kätte, ilma et peaks põngerjaga jagelema, kui ta teise suunda liikuma asutab, kui vanem tahaks.

Väikelastele ostetakse selga viimase trendi järgi ilmastikukindlaid riideid, kuid nende määrdumine õues ei tule justkui kõne allagi! On juhuseid, kus lasteaiaõpetajatele heidetakse suisa ette, et laps on lasteaias riided ära määrinud. Vastupidi, just see peaks olema eesmärk, sest määrdunud riided on märk sellest, et sinu laps on õues vägagi tegusalt aega veetnud!

Noorte vaimse tervise muredest räägime aina rohkem. Liikumise positiivne mõju vaimsele tervisele, ärevuse ja stressi maandamisele on uuringutega tõestatud ning see on konkreetne võti, kuidas saavad lastevanemad oma laste tulevikuprobleeme ennetada või isegi juba ilmnenud probleeme leevendada.

Läbides kas või osa kooliteest jalgsi, veetes vahetundi värskes õhus, väheneb seeläbi stressihormooni tase ning vaimne väsimustunne. Kõik see aitab kaasa õpiedukusele, suurendab koolirõõmu ning parandab suhteid eakaaslastega. Teisalt, kui lapsepõlvest ei ole saadud kaasa piisavalt liikumisoskusi, -rõõmu ega -harjumust, siis tõenäoliselt seda abivahendit ei osata kasutada, oled sa siis noor või vana.

Tervise arengu instituudi andmetel on iga neljas esimesse klassi minev laps ülekaaluline, neljandas klassis juba iga kolmas. Üle poole täiskasvanud elanikkonnast on ülekaalus ning hoolimata sellest, et keskmine eluiga Eestis vähehaaval tõuseb, elatakse ligi veerand oma elueast erinevate terviseprobleemide küüsis − arvestuslikult umbes 20 aastat. Kui see näitaja oleks Euroopa Liidu keskmisel tasemel, saaksime juurde vähemalt 5-8 aastat, mil inimesel oleks rohkem jõudu nii tööl panustamiseks kui vaba aja tegevusteks, selmet kulutada raha ravimitele ning aega tervise turgutamisele või suisa ravimisele.

Võta hetk ja mõtle, mis sulle esimesena pähe hüppab, kui plaanid oma järeltulijaga kvaliteetaega veeta: kas see on kino ja popkorn või saaks see olla aktiivne tegevus spordisaalis, ujulas või hoopis värskes õhus?

Mil viisil tähistate peresündmusi, kas sinna kuulub pigem söömine ning tubased tegevused, mis tihti päädivad erinevate ekraanide kaudu meelelahutuse tarbimisega, või võiksime saada samaväärse heaolutunde meeldivas seltskonnas värskes õhus liikumisest? Tasub proovida!

Kehalist kirjaoskust ei saa omandada istudes, vaid siiski liikumise ja aktiivne olemise kaudu.