JUHTKIRI ⟩ Kompostipolitsei ja soojustuspolitsei hakkavad reidile sättima

Vilkur Foto: Toomas Huik

Kes ei tahaks elada majades, mis peavad hästi sooja ja on energiasäästlikud? Või et prügi ja jäätmed oleksid korralikult sorditud konteineritesse, mis on korralikult suletud ega lenda väikseima tuuleiiliga kummuli.

Et selleni jõuda, ei piisa vaid soovitamisest. Sellest on ka Euroopa Liidus aru saadud ja nii lendabki Euroopa Parlamendist ning Euroopa komisjonidest välja igasugu direktiive, mis sunnivad ja keelavad. Kuidas ja millises tempos neid käsulaudu rakendada, et ka soovitud tulemuseni jõuda, on suuresti riikide enda korraldada. Selleks on eriti vaja nii talupojamõistust, loomingulisust kui ka järjepidevust, aga mitte bürokraatlikku tuima panemist.

Olulised on seejuures ka selgitused, millist konkreetset võitu nende juhiste järgimine inimestele annab. Samuti arusaamist, et ka riikide sees võivad erinevates piirkondades tingimused ühe või teise direktiivi rakendamiseks kõvasti erineda.

Eesti on küll väike riik, aga näiteks korterite hinnad Tallinnas ja Kohtla-Järvel erinevad 20 korda ning suhteline vaesuse määr kaks korda. Isegi kui saata Kohtla-Järvele energiasäästupolitsei rügement, ei tõsta see majade energiaklassi. Samamoodi ei korrasta kompostipolitsei kompostihunnikuid.

Küll aga on võimalik soovitud suunas liikuma asuda, arvestades eripärasid, valides sellele vastava tempo ja pakkudes präänikutega plaani, mis inimesi sellest ise huvituma paneks.