Avalike juhtide lahkumishüvitiste reeglid peavad olema selged

Sularaha. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees Foto: Arvo Meeks

Kohtla-Järve volikogus on viimase aasta jooksul mitmel korral vallandunud vaidlused selle üle, kas ja millistele ametist tagandatud linnajuhtidele maksta hüvitist.

Sel neljapäeval läksid hääled lahku küsimuses, kas endisele abilinnapeale Vitali Borodinile maksta hüvitiseks poole aasta palk või mitte. Ühe häälega jäi peale see leer, kes leidis, et ehkki Borodin on saanud kahtlustuse korruptsioonikuritegudes ning tagandati ametist, väärib ta siiski hüvitist, mis on suurem kui keskmise kohtlajärvelase terve aasta tulu. Erakordse pühendumuse ja teenete eest linna ees.

Volikogu liige Riina Ivanova, kes tegeles varem nii linnavolikogu esimehe kui abilinnapeana Borodini kõrval linna arendamisega, pole aga volikogu praeguse koosseisu meelest seevastu mingit hüvitist ära teeninud.

Eestis tekitas sel nädalal pahameelt ametist lahkuvale Eesti Energia juhatusele tulemustasude ja konkurentide juurde töölemineku keeluga kaasnevate sadadesse tuhandetesse eurodesse ulatuvate hüvitiste maksmine. Nii suured hüvitised võivad tekitada nördimust, aga samas on ka veider, kui peaminister ja valitsuse liikmed hakkavad neid arvustama. Need on kindlaks määratud juba töölepinguid sõlmides ega tohiks neile kuidagi üllatusena tulla.

Kohalike omavalitsuste juhtidele makstavate hüvitiste kord peaks samuti olema selgemalt määratletud. Sel juhul ei sõltuks nende maksmine saadikute suvast või mingitest poliitilistest kokkulepetest. Selgus selles osas peaks aitama leida ametisse ka võimalikult tugevaid oma ala asjatundjaid. Linna- või vallavalitsuse liikmete ametiaeg võib väga ootamatult lõppeda neist mittesõltuvatel põhjustel, näiteks volikogus toimuva võimuvõitluse tõttu.