/nginx/o/2016/10/21/5984503t1ha9ae.jpg)
/nginx/o/2023/04/24/15278174t1h6895.jpg)
Võrreldes eelmise aasta sama ajaga, anti tänavu esimeses kvartalis elupindade ehitamiseks ehituslube pea neljandiku võrra vähem kui mullu samal ajal. Viimati oli see näitaja nii madal 2016. aasta alguses.
MIHKEL NESTOR ⟩ Ehitustegevus on aeglustumas
Ehitustegevuse aeglustumiseks on sisuliselt täidetud kõik eeltingimused. Elamuehituse mahud on viimastel aastatel olnud väga suured. Viimase viie aasta jooksul on kasutusse antud 36 500 uut eluruumi, mis moodustab umbes 5% kogu Eesti elamufondist. Päris sellisel tasemel poleks ehitusmahud saanud ilmselt püsida nagunii.
Koroonakriisist tingitud tarneprobleemide ja jõulise nõudluse tõttu on ehitushinnad kasvanud kõigest kahe aastaga rohkem kui kolmandiku võrra.
Valmidust uusi projekte ette võtta mõjutavad ka kapitali kättesaadavus ja selle hind. Kuue kuu euribor on 2020. aasta alguse -0,3% juurest jõudnud nüüdseks umbes 3,6% tasemele, mis mõjutab oluliselt seniste äriplaanide tasuvusarvutusi.
Meeles tuleb pidada ka Eesti demograafilist olukorda. Nimelt on esimese kodu ostmise ikka jõudnud noorte arv 1990. aastate madala sündimuse tõttu varasematest generatsioonidest pea 40% madalam. Pole üllatav, et mõningane vähenemine pakkumispoolel oli seega vajalik. Nii nagu kinnisvaraarendajad, mõjutavad ostjaid loomulikult ka intressimäärad.