Kas kulupõlengud on Ida-Virumaa eripära?

Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Igal kevadel, kui lumi ära sulab ning päike maapinna kuivatab, on päästjatel Ida-Virumaal rohkelt tööd. Üle maakonna lõõmavad kulupõlengud põletavad maastikke ja maksumaksja raha, aga aastatega ei näi olukord paranevat.

Kui vaadata statistikat, siis tundub, et rohked kulupõlengud on Ida-Virumaale iseloomulikumad kui teistele maakondadele. Näiteks nädalavahetusel käisid päästjad maakonnas kustutamas 12 tulekahju, samal ajal kui naabritel Lääne-Virus polnud ühtegi.

Tänavu on Ida-Virumaal kulupõlengu tõttu hävinud juba kaks hoonet, mitmeid on päästjatel õnnestunud päästa. Neil tulekahjudel on mitmeid põhjusi, alustades hooletult maha visatud konidest, lõpetades kevadprahi põletamise ja teadliku kulusüütamisega.

Kulu põletamine on Eestis juba aastaid keelatud ning selle eest on ette nähtud ka trahv. Ent tundub, et see info on visa paljude inimesteni jõudma. Eks kulupõletamise komme on pärit aastakümnete tagant, kui arvati, et vana rohu põledes hakkab noor kiiremini tärkama. Tegelikult aga teeb tuli väga hullu laastamistööd, hävitades väikeimetajaid ja putukaid. Kontrolli alt väljudes võib põleng üle minna suureks metsapõlenguks või hävitada eluhooneid ja muud vara.

Päästjad on aastaid teinud kulupõlengute tõkestamiseks ennetus- ja selgitustööd. Kuid siiani pole me eriti kuulnud, et rikkujate tabamisel neid ka karistatakse. Karistamine ja sellest avalikkuse teavitamine aga oleks kindlasti üks tõhusamaid ennetusmeetmeid.