JUHTKIRI ⟩ Liituda tuleb elanike, mitte poliitikute huvides

Jõhvi volikogu. Foto: Peeter Lilleväli

Kui kõik läheb nii, nagu plaanivad Toila ja Jõhvi praegused võimud, siis on 2025. aasta sügisest Ida-Virumaal kahe väiksema omavalitsuse asemel üks suurem.

Nii Jõhvil kui Toilal on varasemast naabritega liitumise kogemus olemas. Juba 2005. aastal liitus Jõhvi linn Jõhvi vallaga. Toilal ning Jõhvil oli esimest korda võimalus üheks saada juba 2017. aastal, kui neli omavalitsust − Jõhvi, Toila, Kohtla ja Kohtla-Nõmme − liitumise kokku leppisid. Ent toona haldusreform sellisel moel ebaõnnestus, kuna Jõhvis võimul olnud jõud otsustasid viimasel hetkel läbirääkimised partneritega lõpetada põhjendusel, et selline liitumine pole Jõhvi huvides. Selle tulemusel liitusid kolm valda ilma Jõhvita, mida ei saa tänini eriliseks õnnestumiseks pidada, sest liitunud vallad olid küll naabrid, kuid neil oli vähe ühisosa.

Nii me olemegi viie ja poole aasta jooksul näinud kokkutraageldatud Toila valda, mille õmblused pole tänini päriselt kinni kasvanud. Jõhvi juurdetulekuga loodetakse, et kolm endist valda saavad endale vähemalt ühise keskuse, mis on nende jaoks ju tegelikult aastaid tõmbekeskusena toiminud.

On tähtis, et seekordne liitumine ei kordaks eelmise vigu, kus kogukondi kaasati vähe, uue valla tulevik otsustati vallajuhtide tasemel ning rahvaga rääkimine oli pigem formaalne.

Aga tavalisel inimesel pole sellest eriti lugu, kui talle öeldakse, et järjekordse haldusreformiga kaasneb võimekama omavalitsuse sünd. Tema tahab teada, kuidas see tema elu paremaks muudab, sest selliste muutustega kaasneb alati hirm, et kokku hakatakse tõmbama ikka väiksema arvelt, sealt, kus elanikke vähem ja kus kiretud tabelid näitavad madalamat kuluefektiivsust.

Selleks, et inimeste hirme maandada, peab kohalikel poliitikutel olema piisavalt võimekust aru saada, mis elanikele päriselt tähtis on, ja nende asjade eest ka seista.