ANDREI KOROBEINIK ⟩ Plaanitud automaks lööb maal elavaid inimesi

Andrei Korobeinik, riigikogu liige (Keskerakond) Foto: Maillis Ollino / Scanpix

Nagu tulumaksureform, mis jätab rikkamatele rohkem raha, lööb ka plaanitud automaks just vaesemaid inimesi.

Uus valitsus kavatseb automaksu arvutamisel lähtuda vaid auto keskkonnamõjust, mis suure tõenäosusega tähendab CO2 emissioonide maksustamist. Eesti keskmise auto vanus on 13 aastat ja vanemate autode CO2 emissiooni näitajad on väga suured.

See tähendab, et uute, säästlikumate autode omanikud pääsevad suure automaksu maksmisest, kuid vaesemad inimesed, kelle kasutuses on vanad, amortiseerunud autod, peavad tulevikus maksma meeletuid summasid. Näiteks võib põllumehe n-ö kastiauto automaks olla tuhat eurot aastas, mis on suur probleem mitmest vaatenurgast.

Suurlinnade elanikud võivad autost loobuda ühistranspordi, sõidujagamise või miks mitte ka jalgratta kasuks. Kuid see kõik ei kehti nende inimeste kohta, kes ei saa autota hakkama, ning nende kohta, kelle laste kool asub kodust kümnete kilomeetrite kaugusel ja kelle külast sõidab buss läbi korra päevas, kui sedagi. Need inimesed ei plaani uut autot osta ja nende kodukandi teed ei pruugi jalgratta jaoks sobida isegi suvel, rääkimata talvest.

Üldiselt olen nõus ka sellega, et automaksu kehtestamisel peame mõtlema keskkonnale. Kuid rahandusministri jutt, et maamehed võiksid päevapealt vahetada enda autod säästlikumate vastu, ei ole just kõige adekvaatsem.

Mart Võrklaeva ministripalk on 7070 eurot kuus ja tulumaksureformi tulemusena saab ta juurde veel 400 eurot aastas. Tema võib tõepoolest autosid endale valida, kuid paljude maal elavate inimeste pere-eelarves pole autovahetust lähiaastateks planeeritud. Ja kellele peavad nad oma vana auto müüma? Kes on nii rumal, et ostab endale nende vana auto, mille automaks on 1000 eurot aastas? "Keskkonnasõbraliku automaksu" rakendamisel saab selle auto viia vaid romulasse − kas see ongi Reformierakonna ettekujutus rohepöördest?