JUHTKIRI ⟩ Narva jõe idakallas: propagandahääl minevikust
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
10. mai 2023, 23:15
Selge, et pärast eelmise aasta 24. veebruari, kui Venemaa alustas Ukrainas täiemahulist sõda, muutus ka 9. mai tähistamise tähendus Eestis. See tähtpäev oli juba ammu saanud ka idanaabri juures agressiivse alatooni, kus hukkunute mälestamise asemel võidutsesid aina enam loosungid nagu "Võime korrata!" ning kogu seda propagandaga segatud tähistamist nimetatakse nüüd sageli sõnaga pobedobesije ehk võiduhullus.
Kuidas lubada tähistada seda agressori suurt tähtpäeva Euroopa Liidus, kes on kallaletungi Ukrainale üheselt hukka mõistnud, on olnud muidugi riikide endi otsustada. Eesti viis eelmise aasta jooksul minema Nõukogude punasümbolid, asendades need paljudes kohtades neutraalsete tähistega. Keelatud olid seekord avalikud kogunemised ning keelatud on ka kallaletungija sümboolika.
Selge, et Eestis on endiselt arvestatav hulk inimesi, kes näevad Venemaa tegevust Ukrainas tegelikkusest teistmoodi, sest neil on raske oma meelsust muuta ning naaberriigi propaganda on oma töö teinud. Küllap paljuski neile oli suunatud ka tänavu 9. mail Narva jõe vastaskaldal korraldatud kontsert-miiting, mis parimates nõukaaja traditsioonides tundub meie tänapäeva inimestele isegi kohati veider või naljakas. Nägime justkui midagi põhjakorealikku oma piiril. Aga kogu see trall kõlaski otsekui mingi hääl aastakümnete tagant, kuhu ju Putin on Venemaa taas tirinud. Igatahes pole enamikul tänapäeva Eestis elavatel inimestel selle peale muud teha kui õlgu kehitada ning olla õnnelik, et meil pole selle riigiga praegu muud pistmist kui vaid see, et ta on meie vahetu naaber.