JUHTKIRI ⟩ Mis on koolidirektori roll volikogus?

Narva volikogu istung. Foto: Ilja Smirnov

Läbi aastate on aeg-ajalt ikka tõusnud skandaale kohaliku võimu ja mõne koolijuhi suhete pinnal. Ida-Virumaal mäletame selliseid juhtumeid eelkõige linnades: Kohtla-Järvel, Kiviõlis, Jõhvis, Narvas. Need lood pole olnud ühepalgelised, kuid on ikka olnud seotud konfliktidega, milles kindel annus politiseeritust.

Tänases Põhjarannikus on kirjeldatud järjekordne lugu kooli- ja linnajuhtide elektrit täis suhetest.

Ida-Virumaal on aastaid olnud aktuaalne küsimus koolidirektorite poliitilisest ärakasutamisest. Aastaid siin eelkõige linnades võimu nautinud Keskerakond "kodustas" ära paljud koolidirektorid, kes kohalikel valimistel ikka võimulolijate nimekirjas kandideerisid. See on olnud justkui kahepoolselt kasulik diil: direktor on ju kohapeal tuntud inimene ja toob nimekirjale hääli, vastutasuks omakorda on tal õigustatud ootus, et võim tänutäheks tema kooli rahalise tähelepanu alt ei kaota. Ja muidugi pole tarvis karta oma koha pärast.

Loomulikult pole mõeldav, et koolidirektoritel näiteks kohalikus volikogus kaasalöömine ära keelata. Nemad on ju hariduselu eksperdid, keda kuidagi ei saa kõrvale jätta. Haridus hõlmab kohalikust eelarvest üldjuhul üsnagi märkimisväärse osa, mõnes kohas poole või rohkemgi. Kõik taandubki konkreetse isiku arusaamadele oma rollist koolijuhi ja poliitikuna, sellele, milleks volikokku minnakse. Kui eesmärk on isikliku või konkreetsele koolile kasulikuma positsiooni saamine, siis ongi tõenäosus üsna suur, et sellised direktorid võtavad kohaliku võimu ühel hetkel pantvangi, kui nende huvid selle võimu omadega ristuvad.