Viimase aja eripära on, et Jõhvi külalised märgivad tunnustavalt siinseid arenguid. Tagantjärele tundub, et Jõhvis hakkas midagi olulist muutuma sellest hetkest alates, kui siia saabus rahvusvaheline programmeerimiskool kood/Jõhvi, mida kohalikud on hakanud suupärasemalt kutsuma koodikooliks.
Selle taga on rahvusvaheliselt tuntud investorid, kes püstitasid eesmärgi, mille kohaselt nende loodav kool "suurendab piirkonna majanduslikku konkurentsivõimet, tekitab kohalikele uusi võimalusi ning muudab tehnilisi ja ettevõtlusoskusi mitmekesisemaks". Lootusi tekitasid ka kooli loojate lausutud sõnad, et nad valisid asukohaks Jõhvi just Eesti piirkondliku arengukava järgi ehk tunnetasid Jõhvi potentsiaali siinse arengu keskusena. See pani ka teisi arendajaid uuesti Jõhvisse uskuma.
Positiivsed uudised ei lasknud end kaua oodata. Peagi ilmusid lehepealkirjad, mis kuulutasid, et "Jõhvi püüdleb rahvusvaheliseks filmilinnaks". Nimelt alustas Ida-Viru investeeringute agentuur (IVIA) koos Ida-Viru ettevõtluskeskusega ettevalmistustööd, et taotleda rahastamist õiglase ülemineku fondist eesmärgiga arendada Jõhvist filmilinn.
Nüüdisaegne korrastatud keskväljak soosib äride käekäiku kesklinnas ja tõstab usaldust Jõhvi investeerimise vastu.
Idee kohaselt peaks Tallinna-Narva maantee äärde lähiaastail kerkima kaks filmistuudiot koos digi- ja multimeedia inkubaatoriga, mis pakuks arenemiskeskkonda idufirmadele. Kompleks pakuks atraktiivseid töökohti nii oma inimestele kui mujalt tulnutele. Nüüdseks on sellestki ideest saamas reaalsus.
Tekkinud positiivsest lainest kantuna on lisandumas üha uusi arendusideid. Ühtlasi näib, et Jõhvi äripark on lõpuks ometi hoogu sisse saamas. Hiljuti võis lugeda näiteks uudist, et seal avati OÜ Truck Trading Estonia DAFi veoautode keskus ning töös on mitmed teisedki rohkelt töökohti loovad arendused.
Koos sellega kerkis uuesti üles vana teema − atraktiivse elamufondi olemasolu spetsialistidele. Nõukogudeaegsetes hoonetes olevate üürikorterite abil paraku püsielanikkonda ei kasvata. Paljud spetsialistid omavad püsielukohta kuskil mujal, sest linnas puuduvad nende ostuootustele vastavad korterid. Viimased kortermajad Jõhvis valmisid enne 2008. aasta kriisi ja need ongi jäänud tänini ainsateks sellelaadseteks arendusteks maakonnas.
Nüüd, mil eurotoetuste abil on investeeringud leidnud jälle tee Ida-Virumaale, ähvardab seda protsessi hakata pidurdama kvaliteetse elamufondi puudus. Põhiprobleem on nn turutõrge, mille ületamiseks on vaja vähemalt esialgu kaasata tugimeetmeid.
Sel eesmärgil pidas Jõhvi vallavalitsus Ida-Viru investeeringute agentuuriga juba pikemat aega läbirääkimisi, et käima tõmmata uute kortermajade projekt Jõhvis. Praeguseks on ettevalmistused jõudnud staadiumisse, kus IVIA esitas Jõhvi vallavalitsusele taotluse detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga rajada kuni viis kortermaja Jõhvi hariduslinnaku ja Jõhvi pargi naabrusesse. Tegemist on kuni neljakorruseliste 10-15 korteriga elamutega.
Töö käigus projekt laienes ja nüüd peab IVIA konsultatsioone samasuguse projekti käivitamiseks Kohtla-Järve linnavalitsusega. Loodetavasti võimaldab see tulevikus lisaks ettevõtjatele ka riigiasutustel spetsialiste paremini maakonda tuua.
Jõhvi volikogu eelmisel istungil käis SA Ida-Viru Investeeringute Agentuur juhatuse liige Teet Kuusmik volinikele korruselamute projekti tutvustamas ja eeloleval, neljapäevasel volikogu istungil on päevakorras ühiste kavatsuste protokolli heakskiitmine. Sellel järgneb juba detailplaneeringu algatamine. Sama protsess toimub ka Kohtla-Järvel.
Järgmine suur väljakutse on seotud Jõhvi "vana keskuse" uuesti arenguteele pööramisega. Tegemist on Jõhvi keskväljaku lähiümbrusega.
Väikest arengulist elevust on sellesse piirkonda toomas juba mainitud filmilinnaku projekt, mis näeb Jõhvi vaksalihoonet filmilinnaku ühe osana. Sellest võiks saada asukoht filmilinnaku multimeedia inkubaatorist välja kasvanud idufirmadele. Jaama tänava rekonstrueerimine jõuab peagi raudteejaamani välja ning siis võiks keskväljaku ja raudteejaama vaheline ala muutuda arendajatele atraktiivsemaks.
Piirkonna mainele suureks takistavaks teguriks on aga saanud keskväljaku enda seisukord. Selle väljaku hoonestusõiguse omanik on lubanud küll juba sel suvel alustada platsi sanitaarsesse korda viimist, kuid esindusfunktsioon ja atraktiivsus jäävad paraku omavalitsuse kanda. Loomulikult, kui me neid funktsioone oma keskväljakult eeldame.
Sellest on sündinud kaasfinantseeringu projekt, mis käivitaks esimese etapi atraktiivse keskväljaku loomisel ehk väljaku enda renoveerimise nüüdisaegse kvaliteedi tasemel. Järgneks koostöös arhitektide liiduga kujunduselementide konkurss, mis lõpptulemusena viiks nüüdisaegse disainitud keskväljaku sünnini.
Nimetatud esimese etapi sünniks vajaliku kaasfinantseerimise otsustamine on samuti Jõhvi vallavolikogu neljapäevase istungi päevakorras. Loodetavasti parandab see äride käekäiku kesklinnas ja tõstab usaldust Jõhvi investeerimise vastu.
Jõhvi arenguideed sellega loomulikult veel ei ammendu. Üheks eelduseks on aga esimeste sammude realiseerumine ja edukus.
