Aastaid tagasi oli üks populaarsemaid asju, mida poiste tööõpetuse tundides valmis tehti, värviline pastakas. Selle tegemisel läksid käiku puruks sõidetud eri värvi Salvo kelkudest lõigutud plastmassitükid, mis keermestatud vasktorukese peale keerati ja seejärel treipingil siledaks ja läikima vuristati. See oli üks väheseid näiteid tollasest ringmajandusest, mis plastiuputusest maailma siiski ei päästnud.
Eri sorti plast on odav, vastupidav ja praktiline materjal ning seetõttu tulvab seda meie ellu üha enam ja enam. Plastijäätmed on saamas 21. sajandi nuhtluseks, sest need ei hävi.
VKG Kohtla-Järvele kavandatav plastijäätmete keemilise töötlemise tehas peaks plaanide järgi suutma vabastada Eesti suurest osast siin tekkivatest plastijäätmetest. Kui sealt õnnestub kätte saada õli, mida kasutada järgmiste plastipartiide tootmiseks, siis võimaldab see säästa naftat, mida praegu plasti tootmisel põhiliselt toorainena kasutatakse.
Sellist sorti ligikaudu poolesaja töökohaga uute ringmajandusettevõtete loomist Ida-Virumaal peaks õiglase ülemineku fond innukalt toetama ja muutma raha taotlemise võimalikult lihtsaks.
See fond võib olla loodud küll üllate eesmärkidega, kuid on oma jäikade reeglite ja bürokraatiaga osutunud kohmakaks. Seni on määratud vaid üks investeeringu toetus. Võimule pääsenud erakonnad lubasid koaltsioonileppes muuta fondi tingimusi paindlikumaks. Aga kusagilt ei paista, et erinevalt maksutõusudest sellega eriti kiirustataks.
/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)