ALEKSEI JEVGRAFOV ⟩ Keskkonnatasude tagastamist omavalitsustele tuleb suurendada

Narva volikogu ja riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Aleksei Jevgrafov on volikogus loonud konkureeriva Keskerakonna nime kasutava fraktsiooni.. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Enne valimisi kuulsime kõikidelt erakondadelt valjuhäälseid lubadusi hakata tõsiselt regionaalpoliitikaga tegelema. Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioonileppes on mingi ähmane vihje omavalitsuste tulubaasi suurendamisele. Aga kui süveneda koalitsioonileppe teksti, siis on selge, et omavalitsustele pakutakse suurendada oma tulubaasi kohalike maksude tõstmise arvelt.

On üsna ilmne, et ükskõik millist leidlikkust demonstreeriks kohalikud omavalitsused uusi makse kehtestades ja olemasolevaid makse tõstes, on sellel omavalitsuste eelarvetele marginaalne mõju. Paraku omavalitsuste toetamisest riigi eelarvest koalitsioonileppes juttu pole. Valitsus, kelle peamised eesmärgid on praeguseks maksude tõstmine ja ühesooliste abielude seadustamine, on selle täiesti unustanud.

Enne valimisi rääkisid kõik erakonnad ebaõiglasest olukorrast, milles on juba palju aastaid olnud Ida-Virumaa omavalitsused, kes saavad vaid armetu osa makstud keskkonnatasudest. Tuletan meelde, et eelmisel aastal maksid põlevkivitööstuse ettevõtted keskkonnakahjustamisega seotud tasusid ligemale 670 miljonit eurot. Eelmisel sügisel ütles sotsiaaldemokraadist keskkonnaminister Madis Kallas, et Ida-Virumaale tagastatavate keskkonnatasude mahtu tuleks vähemalt kahekordistada. Ta isegi algatas sellekohase seaduse eelnõu. Kahjuks see tähtis ja vajalik algatus ei jõudnud riigikokku, sest koalitsioon polnud selles küsimuses ühtne.

Kui kohalike omavalitsuste tulubaasi lähiajal üle ei vaadata, ähvardab paljusid neist täielik vaesumine.

Praeguses koalitsioonileppes on öeldud, et keskkonnatasude süsteem vaadatakse üle eesmärgiga soosida saastamise vähendamist. Kuid vaadata seda, kui aktiivselt on valitsus kruvisid pingutama hakanud, on väga kahtlane, et ettevõtete keskkonnatasude tõstmist õnnestub vältida.

Keskkonnaministri vastusest minu päringule, kas valitsusel on kavas ettevõtete keskkonnatasusid tõsta ning kas osa rahast läheb sel juhul omavalitsuste tulubaasi suurendamiseks, oli selge, et koalitsioon eriti ei kiirusta tegelema Ida-Virumaa probleemidega. Vastuse mõte oli, et keskkonnakasutustasude võimalike muutuste ja nende tagajärgede analüüs on kavas läbi viia käesoleva aasta teises pooles. Kahjuks tundub, et lubadused tegelda Ida-Virumaaga ja regionaalpoliitikaga jäävad vaid juttudeks.

Kui aga kohalike omavalitsuste tulubaasi lähiajal üle ei vaadata, ähvardab paljusid neist täielik vaesumine. Omavalitsuste eelarveid on tabanud ülimalt rängalt kolm kriisi järjest. Kui COVID-19 pandeemia esimese laine ajal eraldas Keskerakonna valitsus omavalitsustele abiks lisamiljonid, siis Reformierakond otsustas, et omavalitsused peavad ise hakkama saama energia- ja sõjakriisi tagajärgedega.

Praegune koalitsioon pakub kohalikele omavalitsustele lahendada oma rahalisi probleeme võimalusega tõsta kohalikke makse. Paljude omavalitsuste juhid on juba väljendanud oma kriitilist suhtumist sellesse ideesse. Nad rõhutavad, et kohalike maksude kehtestamisest reaalset tulu saada ei õnnestu, kuid kohalikele elanikele probleeme tekitada (näiteks maamaksu kehtestamisega) õnnestub küll.

Kindlasti tuleks maakonnale tagastada palju suurem protsent ettevõtete poolt keskkonna kasutamise eest tasutud maksudest. Aga samuti on vajalik, et tagastatud raha jagataks mõistlikult Ida-Virumaa omavalitsuste vahel. Näiteks Narva linna eelarvesse laekus möödunud aastal umbes 145 000 eurot. See summa sisaldab maardlate kaevandamisõiguse, vee erikasutuse ja saastetasude tagastamist.

Võrdluseks, Narva 2022. aasta eelarve ulatus 100,6 miljoni euroni. Linna elanike arv oli 2023. aasta 1. jaanuari seisuga üle 53 000. Eesti Energia ettevõtted on tööandjaks paljudele Narva elanikele, kuid asuvad kohe linna halduspiirist väljas. Seetõttu oleks igati loogiline vaadata üle erinevate keskkonnatasude tagastatava tulu maht ja suurendada mahaarvamisi Narva linna eelarvesse.

Seni oli uue valitsuse suureks veaks see, et oluliste teemade arutamisse ei kaasatud huvigruppe ja eksperte. Kui rääkida rahast ja kohalike omavalitsuste tulubaasist, siis vaevalt on Toompeal parem ettekujutus, kuidas parandada olukorda, kui omavalitsuste juhtidel või Ida-Virumaa omavalitsuste liidul.