JUHTKIRI ⟩ Nii järske hinnatõuse saab ja tuleb vältida

Narvat varustab soojusenergiaga Balti elektrijaam, kuid tipukoormuse ajal läheb käiku gaasikatlamaja. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Nii järske hinnatõuse nagu nüüd Narvas, kus kaugküte kallineb septembris senisega võrreldes ligemale kaks korda, on keeruline mõista.

Narvas on senini olnud Eesti kõige odavam kaugkütte hind, mis tulenes sellest, et soojuse tootmisel sai ära kasutada elektritootmisega kaasnevat energiat. Nüüd, kus elektrijaamad kvoodipoliitika tõttu suurema osa ajast ei tööta, on muutunud märksa kallimaks ka soojuse tootmine.

Konkurentsiamet menetles hinnatõusutaotlust poolteist aastat ja andis nüüd uue kütteperioodi eel oma rohelise tule, mis muudab narvalased näost roheliseks.

See peaks olema koht, kus peaks loogiliselt võttes appi tulema seesama palju räägitud õiglase ülemineku fond, aga tühja ta tuleb. Jällegi, esmalt lajatatakse inimeste kaela ränk hinnatõus ja siis hakatakse pidama ajurünnakuid, kuidas seda lööki võiks leevendada. Kas seda ette teades ei oleks saanud selle fondi rahaga rajada uut soojusenergiajaama, mis oleks ökonoomne ja keskkonnasõbralik ega tooks tarbijatele kaasa järsku hinnatõusu, kuna investeeringukulu ei läheks hinna sisse?

Muidugi võibki piirduda sellega, et öelda, et pole põhjust midagi nuriseda, sest Narvas on ka pärast järsku hinnatõusu kaugküte odavam kui paljudes teistes paikades. Ent kui see hinnatõus on nii äkiline, siis tabab see inimesi väga valusalt. Eriti kui arvestada, et toiduainete ning muude igapäevaeluks vajalike kaupade ja teenuste hinnatõus liigub galopisammul üles ning Reformierakond, sotsid ja Eesti 200 virutavad veel mitmed maksutõusud otsa ka. Kui arvestada, et Narvas on üks madalamaid palgatasemeid riigis ja töötuse tase on riigi kõrgemaid, siis kokkuvõttes panevad sellised sammud kihisema sotsiaalse plahvatuse kokteili.