JUHTKIRI ⟩ Sümbolite ärritav tähendus (1)
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
9. september 2023, 00:00
/nginx/o/2023/09/08/15578819t1h26b6.jpg)
Alates eelmise aasta 24. veebruarist muutus kõik Venemaaga seonduv meie jaoks kardinaalselt.
See, et meie idanaaber on agressiivne ja oma naabrite suhtes vaenulik, oli teada juba enne, vaadates 2008. aasta rünnakut Gruusiale ning kuus aastat hiljem toimunud agressiooni Krimmi ja Ida-Ukraina vastu. Kuid mullune veebruar purustas ilmset viimasedki illusioonid neil, kes seni püüdsid kuidagi Putini tegusid mõista.
Loomulikult muutus ka kogu Venemaa sümboolika tähendus, nii nagu näiteks Hitleri-Saksamaa sümbolid muutusid muu maailma jaoks vastuvõetamatuks pärast sõja vallapäästmist oma naabrite vastu.
Eesti riik reageeris kiiresti ning keelas kogu Venemaa sümboolika kasutamise viisil, mida saab tõlgendada kui Ukraina rahva vastase agressiooni õigustamist. Politsei on sellest ajast peale pingsalt jälginud seaduse täitmist ning hoiatanud, et käitub väga resoluutselt.
Selge, et suuremat osa inimesi ajab praegu emotsionaalselt endast välja igasugune Venemaa lipu, vapi või mis tahes muu sümboli kasutamine Eestis. Ometi tuleb seda ette nii provokatiivsetel eesmärkidel kui ka kogemata. Nagu näiteks tänases Põhjarannikus kirjeldatud juhtumi puhul, kus inimene sai trahvi pelgalt autosalongis olnud Venemaa kontuuri eest.
Provokatiivsel eesmärgil kasutatud sümboleid nägime näiteks Narvas mullu 9. mail Nõukogude tanki juures toimunud kogunemistel, kus näiteks üks inimene tuli kohale suisa saiapakendiga, millel olid peal Georgi lindiga sarnased värvilahendused.
Selge, et praeguses olukorras, kus kõik vähegi Venemaaga seonduv võib inimesi ärritada ja ärevaks muuta, pole tavainimeselgi tihti lihtne aru saada, kust läheb lubatu ja keelatu piir. Seda enam, et juristidki vaidlevad selle üle. Ja siin tekib õigustatud küsimus: miks üldse peaks tavainimene tänapäeva Eestis kasutama mingeid agressorriigi sümboleid, kui ta teab, et ühiskonna enamust see ärritab?