DIANA REVJAKO ⟩ Tuumajaam toob valda ka nooremad elanikud

Diana Revjako, Fermi Energia juhatuse liige ja keskkonnajuht Foto: Matti Kämärä / Põhjarannik

Fermi Energia AS soovib ehitada Eestisse aastatel 2028-2034 kaks väikest uue põlvkonna tuumareaktorit, mille võimalikeks asukohtadeks sobiksid eeluuringu põhjal Lüganuse ja Viru-Nigula vald.

Toimunud infopäevadel on kõlama jäänud peamiselt kaks küsimust: mis saab koduvallast ning kas ja kuidas saab jätkuda elu tuumajaama kõrval. On ju valdadel niigi mure järjest väheneva elanikkonna pärast ning tekkinud on kartus, et pärast tuumajaama rajamist jooksevad viimasedki elanikud minema.

Kogenud tuumariikide aastakümnetepikkune kogemus näitab hoopis vastupidist: tuumajaamade rajamine on mõjutanud piirkonna elu just positiivses suunas. Sellegipoolest on tegemist tööstusobjektiga, millega kaasneb kohalikke häiringuid kas või juba ehituse käigus.

Rootsi ja Soome kogemuse põhjal võidab kohalik omavalitsus tuumajaama tulekuga palju rohkem, kui kaotab. Rootsis 2022. aastal läbi viidud sotsioökonoomiline uuring näitab, et tuumajaama rajamisega Östhammari ja Oskarshamni valda tõusis elanike arv oluliselt ja keskmine vanus noorenes. See tähendab, et valdadesse tuldi elama pikaks ajaks koos peredega, mis omakorda on alus rahvastiku püsimisele. Samasugust suundumust näeme ka Soomes.

Mõlemas riigis on olemas pikaaegne, üle 45aastane kogemus tuumajaamade kõrval elamisest, mistõttu on nendes riikides tekkinud mõnede valdade vahel mõõdukas konkurents, kes uue tuumajaama endale saab. Planeerimisprotsessis osalenud, kuid jaamast lõpuks ilma jäänud vallale maksab võitjavald lausa iga-aastast "hüvitist". Teadmiste ja kogemusega on kadunud ka hirm.

Rootsi ja Soome kogemuse põhjal võidab kohalik omavalitsus tuumajaama tulekuga palju rohkem, kui kaotab.

Fermi Energia teeb tihedat koostööd nii Soome kui Rootsi tuumajaamade operaatoritega, et ammutada pikaaegseid kogemusi ja võtta üle parimad praktikad. Loomulikult ei saa ka Eestis tuumajaama ehitaja tulla valda tühjade kätega, vaid ikka kaasavaraga. Tuleks ju tuumajaam valda pikaks ajaks ja kohalikega külg külje kõrval tegutsemine eeldab head koostööd, usaldust ning mõlemale poolele kasu.

Kuna praegu pole riik veel otsustanud tuumaenergia kasutuselevõttu ja pole teada ka lõplikku parimat asukohta, oleme arendajana välja töötanud esialgse ideekavandi asukohavalla kasu kohta. Tegemist pole lõpliku tõega ning seda saab vastavalt valituks osutunud valla soovidele kohandada.

Loomulikult võiks tuumajaama valla elanikel olla soodne elekter, esialgse prognoosi kohaselt 65 €/MWh. Kuid tuumajaam ei tooda mitte ainult elektrit, vaid ka soojust. Fermi saaks lähematele (kuni mõnekümne kilomeetri raadiuses olevatele) asulatele praegusega võrreldes mitu korda odavamat toasooja toota. Näiteks Šveitsis annavad tuumajaamad eramajadele toasooja hinnaga 10 €/MWh. Praegu saame prognoosida, et Eestis saaksime pakkuda kaugkütet hinnaga umbes 30 €/MWh, mis on üle kahe korra odavam kui reguleeritud hind Kiviõlis, Sillamäel ja Narvas.

Lisaks elektrile ja soojusele loob tuumajaam piirkonda 200 otsest töökohta keskmise palgaga praegustes hindades 3500 eurot. See tähendab omavalitsusele otsest tulumaksutulu ca 800 000 eurot aastas. Lisaks tekib umbes 100 kaudset töökohta, kuna tuumajaam vajab mitmeid teenuseid sarnaselt põlevkivisektoriga.

Nii jaama ehitustöö kui opereerimine nõuab palju spetsialiste erinevatest valdkondadest, nagu mehaanikud, elektrikud, insenerid, arhitektid, tehnoloogid, keemikud, soojustehnikud, turbiini operaatorid ja muud spetsialistid. Tuumajaam vajab ka ca 30 tuumaenergia või tuumafüüsika eriala kõrgharidusega töötajat, kelle järkjärguline koolitamine juba edukalt käib. Kuna suur osa tuumajaamast vajab sama personali, mis on juba olemas põlevkivi soojuselektrijaamades, siis ülejäänud 170 inimest koolitatakse välja põlevkivisektoriga sarnase süsteemi alusel: piisab kutseharidusest ja peab olema valmis ingliskeelseks väljaõppeks Soomes või Rootsis.

Kõik need töökohad tooksid piirkonda uusi inimesi ja uut raha ning aitaksid luua uusi ettevõtteid ja teenuseid, mis omakorda stimuleeriks piirkonna majandust. Virumaa vajab ellujäämiseks seda, et inimesed ei koliks ära, vaid leiaks tasuvat, erialast, tänapäevast ning pikaajalist kindlat tööd kodukohas.

Selleks, et inimesed sooviksid püsivalt selles piirkonnas olla, tuleb luua hea elukeskkond. Selle nimel soovib Fermi panustada asukohavalla arengusse erinevate investeeringutega. Kohaliku taristu uuendamiseks või valla elanikele vajalike projektide elluviimiseks on planeeritud 10 miljonit eurot, millest võidavad kõik kohalikud elanikud. Lisaks ka jaama külastuskeskuse rajamine − 5 miljonit eurot, mis toob piirkonda uusi turiste, täiendades kaevandusmuuseumi, Aidu veeparki ja Kiviõli seikluskeskust. Soomes külastab tuumajaama külastuskeskust 10 000 inimest aastas.

Lisaks oleme valmis sarnaselt keskkonnatasude seaduses reguleeritud tuulikute talumistasuga maksma vallale ja lähedusse jäävate kruntide omanikele talumistasu suurusjärgus 750 000 eurot aastas. Täpne tasu mehhanism tuleb aga koostöös riigiga välja töötada juhul, kui tuumaenergial saab olema roll Eesti energiatootmises.

Tuumajaamal, nagu igasugusel inimtegevusel, on kindlasti keskkonnamõjusid, mida tuleb uurida ning vastavalt ekspertide juhistele, rangetele keskkonnanõuetele ja kohalike elanike soovidele leevendada, kuid sellel on ka selge ja mõõdetav positiivne mõju valla arengule. Fermi Energia soov on tuua Eesti ühiskonnale maksimaalselt suurt lisandväärtust, aidata kaasa Eesti varustuskindluse tagamisele ja toota puhast energiat, kuid lisaks sellele on äärmiselt oluline olla hea partner asukohavalla elanikele. Saavad ju suured asjad toimuda vaid meeskonnatööna, mille aluseks on usaldus, avatus ning üksteisest lugupidamine.

Selle kõige loomine ja usalduse väljateenimine võtab aga arusaadavalt aega ning nõuab avatud aruelusid, et keerulised teemad selgeks rääkida ja kõigile küsimustele vastused leida.