JUHTKIRI ⟩ Vald või linn − on sel tähtsust?

Foto: Пеэтер Лиллевяли

Pealtnäha võib Jõhvi ja Toila valla ühinemisläbirääkimistel erimeelsusi põhjustav küsimus, kas tulevane ühisomavalitsus saab linnaks või jääb vallaks, tunduda tühisena. Kuid teema tähtsust ei tasu alahinnata ja vähemalt osale elanikest võib see olla oluline.

Juba aastal 2005, kui Jõhvi linn ühines oma naabri, Jõhvi vallaga, tekkis küsimus, kas linn, mis oli juba end tõestanud regioonikeskusena, muutub nüüd maapiirkonnaks.

Paljud inimesed on öelnud, et see ei ole üldsegi sisuline küsimus, ja loogiliselt võttes ta peakski nii olema. Kui kana muneb korralikult, siis pole mingit tähtsust, mis värvi sulestik tal on. Aga tuleb välja, et päris nii see pole.

Miks muidu on Jõhvi linnaks nimetamise teemal korraldanud juba kaks rahvahääletust? Nii palju referendumeid pole Jõhvis toimunud ühelgi teisel teemal. Jõhvi on tahtnud nii väga linnaks saada, et hakkas selle poole pürgima, vaatamata asjaolule, et seadus seda proovitud moel ei lubagi.

Samas aga on Toila skeptiline selle suhtes, et tema elanikest tulevikus formaalselt linlased saavad. Jah, see võibki kõlada pentsikult ja siiani kõlab harjumatult, et näiteks Hundinurga või Mustajõe küla asuvad Narva-Jõesuu linnas.

Aga Jõhvi volikogu esimees Vallo Reimaa ütleb, et kui tahetakse olla regiooni keskus, siis ei võeta Jõhvi valda sama tõsiselt nagu siis, kui ta linn oleks. Eks siingi võib vaielda ja öelda, et ehk on arusaam, et linn on midagi uhkemat ja tõsiselt võetavamat kui vald, pärit osalt ka nõukaajast, kui maapiirkondi oldi harjutud käsitlema vaesema ja mahajäänumana kui linnu.

Aga loodetavasti ei saa sellest teemast Jõhvi ja Toila ühinemisel ületamatut takistust, sest ühinemise eesmärk on ju see, et mõlema omavalitsuse elanikud võidaksid sellest ning uus omavalitsus saaks arengurammu juurde.