/nginx/o/2023/10/02/15628036t1hf0b7.jpg)
Jaekaubandusettevõtete müük on kahanenud püsihindades mõõdetuna juba aasta ning mitmendat kuud järjest kahaneb ka sektori käive. Kuigi hirm oodatava käibemaksu tõusu ees võib aasta lõpus neid numbreid korraks parandada, siis uuele tarbimisbuumile lähitulevik ainest ei anna.
Põhjused, miks müüginumbrid on olnud nigelad, seonduvad ennekõike senise kiire inflatsiooniga, mis on ära söönud vaesemate inimeste säästud, ja üldise ebakindlusega tuleviku ees. Positiivse poole pealt on turgu toetanud aga tööturu hea seis, kus tööhõive on olnud väga kõrge ja ka palgad mullusega võrreldes tublisti kosunud. Nüüd on tuuled aga pöördunud nii tööturul kui inflatsiooni osas.
Väga oluline komponent jaekaubanduse tuleviku kujundamisel on kahtlemata uuel aastal ees ootav käibemaksu tõus. Igapäevaste tarbekaupade ja toiduainete müüki mõjutab see ilmselt vähem, kuid suuremate püsikaupade müügile võib sel olla tuntav mõju. Teadlikumad majapidamised arvestavad sellega, et uuest aastast on soovitu 2% kallim ja ka kaupmeestel võib olla motivatsiooni meelitada inimesi tarbima olukorras, kus kaubad on veel natuke soodsamad.
Uuel aastal on käibemaksutõusul tarbimisele mõistagi pärssiv mõju. Kahjuks mõjutab see ennekõike just madalama sissetulekuga leibkondade tarbimist, keda inflatsioon on varem juba räsinud.
Suures plaanis määrab tarbimise mahu ära aga tööturu tulevik. Kui töötuse kasv jääb niivõrd tagasihoidlikuks, nagu näitavad praegu analüütikute prognoosid, ei tohiks ka jaetarbimisega midagi väga hullu toimuda. Samas on praegused ennustused rajatud usule, et tööandjad soovivad oma töötajatest kümne küünega kinni hoida ja hakkavad neid koondama vaid siis, kui sellest sõltub ettevõtte ellujäämine.
Vaadates viimaste kuude majandustulemusi näiteks tööstussektoris, võib töötajate arvu oluline vähendamine olla siiski paratamatu.
/nginx/o/2016/10/21/5984503t1ha9ae.jpg)