KARIS PEETSALU ⟩ Vähem hämamist, rohkem selgeid sõnumeid!
31. oktoober 2023, 00:00
Õpetaja ja endise kommunikatsioonispetsialistina kaasan noori kriitiliselt mõtlema ja analüüsima ühiskonnas toimuvat ning julgustan neid oma seisukohti ausalt ja selgelt väljendama ja argumenteerima.
Enne koolivaheajale jäämist lahkasime gümnaasiuminoortega kaheldava väärtusega rahvuskangelase Kalevipoja kõrval ka aasta ema valimise lugu 2017. aastal, kus Eesti naisliidu esinaine Siiri Oviir sattus eneselegi ootamatult laulu sisse. Kirjanik Kristiina Ehin ja kollektiiv Naised Köögis laususid "Aasta ema" laulu loomist kirjeldades ETV saates "Hommik Anuga", et me ei taha näha, et 19. sajandi patriarhaalne häbistus või kõrvalejäetus tuleks tänapäeva.
Kuidas see küll juhtus, kui austatud proua ise oli oma tegemistes igati korrektne? Ometi ei olnud austet proua valmis avatud dialoogiks ning rõhutas, et kõnealust dokumenti ei pannud kokku üks ega kolm inimest, vaid igati väärikad esindajad. Ühtlasi leidis ta, et poolel teel hobuseid ei vahetata, vaid jätkatakse olemasoleva dokumendiga ning ettepanekute esitamise tähtaeg on möödas.
Olen veendunud, et seades prioriteediks tugeva põhikooli ning gümnaasiumi säilimise, on võimalik Toila valla tulubaasi arvestades leida eelarvest raha gümnaasiumi pidamiseks.
Kuhu kirjatükiga tüürin?
Nimelt meenus lugu Kukruse mõisas 25. oktoobril Toila vallavolikogu istungit kõrvalsaalist kuulates ja jälgides ning istungile eelnenud Toila gümnaasiumi lastevanemate kohtumisele mõeldes. Praktiseerin ema, õpetaja ja kolleegina iga päev lahkete kõrvadega kuulamist, ent seekord läks sootuks teisiti.
Mind lapsevanemana ja usun, et ka paljusid teisi Toila valla lastevanemaid jahmatas viimastel nädalatel meedia vahendusel meieni jõudnud haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) 13.06.2023 ettepaneku sisuline pool, mille põhjal valmistas Toila vallavalitsus (volikogu koostatud eelnõusid tuleb opositsiooni sõnul ette üliharva) ette eelnõu nõusoleku andmiseks ja läbirääkimiste alustamiseks HTMiga olemasoleva Toila haridustaristu optimeerimise üle, sh gümnaasiumiastme võimaliku sulgemise ning nüüdisaegset õpikäsitust toetava kuni 135 õppekohaga põhikooli loomise üle.
Kui panna siia kõrvale praegu põhikoolis õppivate õpilaste arv, pisut üle 200 õpilase, sai selgeks, et vallavalitsuse eesmärgiks on 6klassiline kool, mis hõlmab endas 1. ja 2. kooliastet ja mis oli must valgel kirjas ka otsuse eelnõus.
Volikogu 25. oktoobri istungil püüdis vallavanem Eve East ümber veenda nii volikogu liikmest Kiviõli koolijuhti Tiit Salvanit kui kõrvalsaalis tähelepanelikult kuulavaid haridusvaldkonna inimesi ja lastevanemaid põhikooli 1.-2. kooliastme sisulises tähenduses, selgitades korduvalt, et põhikooli 1.-2. kooliastme moodustavad 4.-9. klass ning et 1.-3. klass on algkooli aste.
Kehtiv Eesti Vabariigi haridusseadus vallajuhi väljaöeldut ei kinnita. See, kas tegemist oli puuduliku eeltöö, eksliku arusaama või osava "kommunikatsioonitrikiga", mis taganuks eelnõu sisulise poolega nõustudes JOKK-olukorra (juriidiliselt on kõik korrektne), jäägu igaühe enda mõelda.
Järgnes heitlus redaktsiooniliste ettepanekute sisseviimise nimel, et ära hoida algse sisulise ettepanekuga nõustumine ja volikogu otsuse tasandil loobumine gümnaasiumiastmest ning 7.-9. klassidest ehk III kooliastmest. Kulminatsiooniks kujunes küsimus HTMi ja vallavalitsuse vahelistele läbirääkimistele kaasatavatest osapooltest.
Ehkki volikogu eelnõus oli kirjas, et läbirääkimised peetakse võimuorganeid kaasates, kinnitas vallavanem suusõnal, et kõik osapooled saavad kindlasti läbirääkimistele kaasatud. Korduvalt volikogu liikmete esitatud küsimus "Kas kaasatakse ka koondunud vanemate huvigrupi esindaja?" jäi vastuseta.
Ka 24. oktoobril Toila gümnaasiumis toimunud kohtumisel varjutasid kuulamise ja dialoogi ärevaks tegevad emotsioonid ja võimuesindajate usalduse kaalukausile seadmine kogukonna liikmete silmis. Kas infoga manipuleeriti teadlikult, püüdes tegelikku kavatsust inimeste ees oskuslikult väänata? Volikogu liikmete Juhan Neilandi ja Roland Tarumi palvel tuli kõikidel kohal olnud koalitsiooniliikmetel avalikult öelda oma seisukoht gümnaasiumiastme säilitamise poolt või vastu ning kohalviibijatele selgitusi jagada.
Kui valla haridusvaldkonna arengukava aruteludel olin pigem tugeva põhikooli pooldaja, mõistes koolivõrgu optimeerimise vajadust ja usaldades kohalikku vallavõimu parima võimaliku otsuse langetamisel, siis pärast avalikku hämamist ja volikogu opositsiooniliikmete tähelepanu suunavaid märkusi võtsin aja, et viia end kurssi valla eelarve, arengukava ja investeeringute kavaga.
Mitmed kulutused ja investeeringud Toila valla eelarves tekitavad küsimusi maksumaksja raha otstarbekas ja mõistlikus kasutamises. Olen veendunud, et seades prioriteediks tugeva põhikooli ning gümnaasiumi säilimise, on võimalik Toila valla tulubaasi arvestades leida eelarvest raha gümnaasiumi pidamiseks.
Situatsioonis, kus meie inimesed on hääletanud jalgadega ja registreerinud oma elukoha näiteks Jõhvis, on tulemuseks sündimuse ja koolilaste arvu drastiline langus. Nüüd aga ehitatada prognoosid Toila lasteaia sulgemise ja vallarahvale hämamisega tekitatud kunstlikule statistikale, tuues kaasa valla edasise hääbumise? Selline käitumine on kahtlemata lühinägelik ning vallakodanike huve kahjustav.
Loo moraalina olgu öeldud, et olles avaliku võimu esindaja, tuleb arvestada ka privileegiga sattuda kohalikule kogukonnale järjepidevalt hämades mõne toreda laulu sisse või mõne värvika ühiskonnategelase kuldses köites memuaaride raamatusse, mille lähemal uurimisel ei pruugi loetav sisu olla sugugi nii kuldne, kui köide esmapilgul paistab.