RIIGIKONTROLL ⟩ Eestis võib elekter puudujäägi tõttu muutuda liiga kalliks
7. november 2023, 00:00
"Riigile on oluline planeerida energiamajandust pikka aega ette − vähemasti 30 aastaks −, pidades silmas avatud elektrituru toimimise põhimõtteid, varustuskindluse tagamise vajadust, Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika eesmärke ning tehtava otsuse kulukust tarbijatele." Selline oli riigikontrolli 2012. aasta auditi "Elektritootmise võimalikud valikud" üks põhisõnumeid. Samamoodi saab alustada ka üksteist aastat hiljem riigikogule esitatavat riigikontrolli aastaaruannet, mis seekord käsitleb süvitsi energiavaldkonna probleeme.
Vabariigi valitsus ei ole veel leidnud konkreetset ja realistlikku lahendust, kuidas oleks tagatud, et kodu- ja äritarbijatel oleks tulevikus vajalikul hulgal, igal ajal ja vastuvõetava hinnaga elektrienergiat. Seetõttu võib tekkida oht, et elektri puudujäägi korral meie piirkonnas muutub elektri hind tarbijatele liiga kalliks.
1. Eesti energiamajanduse pikaajaline planeerimine on aastaid ja aastaid kulgenud vaevaliselt, hulk elektrisüsteemi arendamise asjus vajalikke põhimõttelisi küsimusi ootab jätkuvalt otsustamist. Koostamisel on küll energiamajanduse arengukava 2035+ (ENMAK 2035+), kuid juba praegustest töömaterjalidest on näha, et kavandatavad meetmed on liiga üldsõnalised. Materjalides puudub näiteks info selle kohta, kes, mida ja millal teeb ning kust tuleb selleks raha. Eestile ei ole aga vaja lihtsalt ühte uut arengukava paljude arengukavade reas, vaid selgelt kokkulepitud eesmärke, rahastusallikaid, konkreetseid tegevuskavasid ja nende järgi tegutsemist.
Taastuvenergia puhul on küll eesmärk, et aastaks 2030 toodetakse Eestis taastuvatest allikatest elektrit vähemalt sama palju, kui Eestis aasta jooksul elektrienergiat kokku tarbitakse, kuid puudub konkreetne tegevuskava ja seda ei ole energeetika eest vastutavate ametnike sõnul plaanis ka koostada.
Pikaajalist kokkulepet on eelkõige vaja juhitavate tootmisvõimsuste, tuuleparkide ehitamise kiirendamise ning riigisiseste elektrivõrkude ja välisühenduste rajamise kohta.
* Juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole elektrisüsteemi halduri ASi Elering sõnul vähemasti enne 2037. aastat Eesti turule lisandumas. Juhitavate tootmisvõimsuste lisandumist takistab turuosaliste ebakindlus. Riigikontrolli auditite käigus intervjueeritud eksperdid pidasid ebatõenäoliseks, et erainvestorid sooviksid ilma riigi toeta Eestisse uut juhitavat tootmisvõimsust luua. Selle põhjuseks on investeeringu mittetasuvus, kuna juhitav tootmisvõimsus pääseb turule eelkõige siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista või kui muu taastuvelektri toodang on vähene. Euroopa Liidu elektri siseturu määruse järgi võib riik ilma Euroopa Komisjonilt riigiabi luba taotlemata toetada üksnes taastuvatel allikatel põhinevate tootmisvõimsuste rajamist. Juhitavates tootmisvõimsustes enamasti taastuvaid allikaid aga ei kasutata.
* Taastuvelektri potentsiaal on seni alakasutatud. Päikeseenergiast elektri tootmine on teinud viimastel aastatel Eestis suure hüppe − 0,03%-lt kogu elektritootmisest 2016. aastal 7,4%ni 2022. aastal −, kuid 10 aasta jooksul ei ole lisandunud ühtegi suuremat tuuleparki ja seetõttu ei ole suurenenud ka tuuleenergia tootmine.
Selle põhjused on erinevad: riigikaitselistest piirangutest tulenevad probleemid ja nende aeganõudev lahendamine, kohtuvaidlused, aeglased planeerimise ja mõjuhindamise menetlused jm. 2023. aasta teise pooleni energeetikavaldkonna eest vastutanud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) ei ole suutnud koostöös teiste ministeeriumidega probleeme ennetada, vaid on üritanud neid tagantjärele klaarida. 2023. aasta märtsis jõustusid planeerimisseaduse muudatused, mis peaksid andma ligikaudu 3-5 aastat vältavas planeerimisprotsessis mõningase, valdavalt vaid mõnekuulise ajalise võidu. Samas on endiselt vaja aga näiteks lihtsustada elektrivõrguga liitumist ning kiirendada keskkonnauuringute läbiviimist.
* Eesti elektrivõrkude vabad liitumisvõimsused on ammendunud. Saartel ning suuremal osal mandrist ei ole uute tootjate jaoks vaba liitumisvõimsust. Võrguga liitumise taotluste, pakkumiste ja lepingute hulk ületab praeguseks olulisel määral vaba võrguvõimsuse mahtu: taotlusi on ligikaudu kaks korda enam, kui võrk praegu vastu võtta suudab. Võrkude arendamine on seniajani toimunud taastuvenergia arendajate valitud kohtades, lähtudes ASi Elering, OÜ Elektrilevi ja teiste võrguettevõtjate võimekusest. Kliimaministeeriumil tuleks kaaluda, kuidas peaks jätkuma võrkude ehitamise ja renoveerimise rahastamine, ning lahendada küsimus, kas ja millistest allikatest peaks rahastama, et riigi vaates vajalikud võrguinvesteeringud saaksid senisest oluliselt kiiremini tehtud.
* Eesti uute välisühenduste kavandamisel ei ole veel jõutud ei võimalike projektide tasuvuse ega rahastamisvõimaluste väljaselgitamiseni. Kliimaministeerium on küll kaalunud nii Eesti-Läti neljanda ühenduse, Eesti-Soome kolmanda ühenduse kui ka Eesti ja Saksamaa vahelise merekaabli rajamist, kuid ühegi ühenduse kohta ei ole tehtud otsust, sest projektide tasuvust pole analüüsitud ja ühenduste rajamise rahastusvõimalused pole teada.
* Ettevõtjatel on küll huvi arendada elektri salvestamise võimalusi, kuid riik peab otsustama, kas edendada salvestusvõimsuste turule tulekut ja kuidas seda teha. Salvestusturu arengu peamiseks takistuseks on elektrisüsteemi arendamise puudulik visioon ehk ei ole selge, kui suurel hulgal salvestusvõimsusi ja milleks − näiteks sageduse juhtimiseks või taastuvelektri tasakaalustamiseks − riik kasutada soovib.
* Eestis puuduvad lahendused elektri tarbimise juhtimise tõhusaks rakendamiseks. Tarbimise juhtimise − tarbijate võimaluse müüa enda valmisolekut mitte tarbida elektrienergiat olukorras, kus nõudlus on suur − võimekuse parandamise eelduseks on seaduste muutmine. Vaja oleks rakendada selline turumudel, mis võimaldaks kaasata tarbijaid viisil, et nad suure nõudluse hetkel elektritarbimise loobumisest ka kasu saaksid.
Paraku peab riigikontroll tõdema, et me riigina praegu ei tea, kuidas täpselt tagada varustuskindlus nelja aasta pärast.
Janar Holm
2. Elektritootmisvõimsusi on kuni 2026. aasta lõpuni piisavalt, kuid siis lõpeb ASile Eesti Energia riigi kui omaniku antud suunis tagada Eesti-sisene juhitav elektritootmisvõimekus vähemalt 1000 MW ulatuses. Kuna aastal 2027 ei pruugi olla varustuskindluse analüüsi kohaselt turupõhiselt piisavalt võimsusi, et katta tarbimine ettenähtud määral, on riigil võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba elektritootmise strateegilise reservi loomiseks. Suure tõenäosusega saaksid strateegiliseks reserviks ka siis Eesti Energiale kuuluvad vanad tolmpõletuskatlad, sest uusi elektritoomise võimsusi ei jõuta selleks ajaks tõenäoliselt ei planeerida ega ehitada.
* 2022. aasta lõpus toodi nii üleeuroopalises analüüsis kui piirkondlikes varustuskindluse analüüsides esimest korda sõnaselgelt välja, et 2027. aastal võib Eestil tekkida probleeme elektri varustuskindlusega. Elering on igal aastal teinud ligikaudu kümne aasta vaatega elektriga varustamise kindluse analüüse, kuid aastani 2022 ei kasutatud ei üleeuroopalises analüüsis ega ka piirkondlikes varustuskindluse analüüsides metoodikat, mis oleks võtnud arvesse elektritootmisseadmete majanduslikku jätkusuutlikkust. Seetõttu on võimalikku varustuskindluse probleemi asutud lahendama alles nüüd, kui valikuvõimalused selleks on piiratud aja tõttu ahtamad.
Olukorras, kus varustuskindluse analüüs näitab turupõhiste võimsuste võimalikku puudujääki, on riigil võimalik taotleda Euroopa Komisjonilt riigiabi luba elektritootmise strateegilise reservi loomiseks. Riigiabi luba annab Eleringile õiguse korraldada elektri tootmise vähempakkumine strateegilise reservi loomiseks. Strateegilise reservi pakkuja ei tohi sealjuures muul ajal turul osaleda ning talle makstakse selle eest kompensatsiooni
Riigiabi loa taotluse strateegilise reservi loomiseks aastateks 2027-2030 plaanib kliimaministeerium esitada Euroopa Komisjonile 2024. aasta alguses. Alles pärast loa saamist saab Elering sõlmida lepingu strateegilise reservi moodustamiseks. Arvestades seda, et reservi loomiseks on jäänud väga vähe aega, mille jooksul ei jõuta suure tõenäosusega uusi elektritootmise võimsusi planeerida ega ehitada, saavad Eleringi hinnangul suure tõenäosusega strateegiliseks reserviks Eesti Energiale kuuluvad vanad tolmpõletuskatlad. Varustuskindluse probleemi hiline tuvastamine on tekitanud olukorra, kus sisulist konkurentsiolukorda vähempakkumisel tõenäoliselt ei ole ning uusi ja potentsiaalselt paremaid, sealhulgas soodsamaid tootmisvõimsusi turule ei lisandu.
* Kui Euroopa Komisjonilt ei õnnestu riigiabi luba saada, sõltub olukorra lahendamine sellest, kas ja kui palju tuleb lähiaastatel turule taastuvelektrit ja salvestusvõimsusi ning kuidas suudetakse täiendavalt tarbimist juhtida. Kui eespool toodud võimalustest ei piisa, on rahandusministeeriumil võimalik varustuskindluse tagamiseks kohustada Eesti Energiat hoidma juhitavat tootmisvõimsust ka pärast 2026. aastat piisaval määral. Küsimus on, kas ja millises mahus on ettevõtja võimeline sellest kohustusest tulenevat kahjumit kandma. Muu hulgas tuleb arvestada, et tootmisvõimsuste töökorras hoidmine nõuab jaamade pidevat hooldust ning vajalike inimeste tööl hoidmist, kuid jaamad pääseksid tõenäoliselt turule vaid vähestel tundidel aastas. Selline tegevus võib kahjustada aga kogu Eesti Energia kontserni, sealhulgas tema taastuvelektri projekte.
3. Juhul kui pärast 2030. aastat lisandub kavandatud mahus taastuvenergiat, on Eestis küll piisavalt elektritootmisvõimsusi, kuid puudu on juhitavatest tootmisvõimsustest. Juhitavaid tootmisvõimsusi on aga muu hulgas vaja elektri võrgusageduse tagamiseks. Juhitava võimsuse tagamiseks vajalikud valikud ja otsused tuleb teha võimalikult kiiresti. Vältida tuleb olukorda, kus hiline tegutsemine piirab valikuvõimalusi ega aita kaasa uute ja paremate võimsuste turule tulekule.
4. Kui Eesti tootmisvõimsuste ja välisühenduste piisavuse probleeme ei lahendata, on risk, et elektri hind tõuseb tasemele, mis on siinsele ühiskonnale vastuvõetamatu. Kui kiiremas korras ei tehta otsuseid, kuidas tagada ressursside piisavus aastal 2027 ja eelkõige pärast 2030. aastat, on oht, et elektri hind tõuseb tasemele, mis hakkab halvendama tarbijate heaolu ja on takistuseks ka majanduse arengule. Tarbijate jaoks taskukohase elektrienergia hinna tagamisega tuleb tegelda juba praegu.
* Erakorraliselt kõrgeteks elektrihindadeks tuleks valmistuda ning töötada välja võimalikud toetusskeemid, mis lähtuksid tarbijate toetusvajadusest ja mida oleks võimalik kiiresti rakendada.
***
Paraku peab riigikontroll tõdema, et me riigina praegu ei tea, kuidas täpselt tagada varustuskindlus nelja aasta pärast ning olla valmis vajaduse korral asendama äralangevaid tootmisvõimsusi ja välisühendusi. Meie olukord oleks parem, kui suudaksime koostada arvestatavaid ja realistlikke plaane pikemateks aastateks ette.
Kuidas edasi? Valikuid ei ole lihtne teha, sest muutujaid on palju, valikuid on erinevaid, igal neist omad plussid ja miinused. Üht või teist varustuskindluse tagamise varianti valides on oluline leida tasakaalupunkt, et valikud oleks ka tarbijatele taskukohased. On peaaegu võimatu ennustada, kas otsuseid, mis on tehtud praeguste teadmiste pinnalt, peetakse kunagi tulevikus tagantjärele parimateks võimalikest. Aga see ei tohiks tekitada otsuste tegijates krampi. Kõige halvem on, kui otsuseid ei tehta.