Vabariigi valitsus ei ole veel leidnud konkreetset ja realistlikku lahendust, kuidas oleks tagatud, et kodu- ja äritarbijatel oleks tulevikus vajalikul hulgal, igal ajal ja vastuvõetava hinnaga elektrienergiat. Seetõttu võib tekkida oht, et elektri puudujäägi korral meie piirkonnas muutub elektri hind tarbijatele liiga kalliks.
1. Eesti energiamajanduse pikaajaline planeerimine on aastaid ja aastaid kulgenud vaevaliselt, hulk elektrisüsteemi arendamise asjus vajalikke põhimõttelisi küsimusi ootab jätkuvalt otsustamist. Koostamisel on küll energiamajanduse arengukava 2035+ (ENMAK 2035+), kuid juba praegustest töömaterjalidest on näha, et kavandatavad meetmed on liiga üldsõnalised. Materjalides puudub näiteks info selle kohta, kes, mida ja millal teeb ning kust tuleb selleks raha. Eestile ei ole aga vaja lihtsalt ühte uut arengukava paljude arengukavade reas, vaid selgelt kokkulepitud eesmärke, rahastusallikaid, konkreetseid tegevuskavasid ja nende järgi tegutsemist.
Taastuvenergia puhul on küll eesmärk, et aastaks 2030 toodetakse Eestis taastuvatest allikatest elektrit vähemalt sama palju, kui Eestis aasta jooksul elektrienergiat kokku tarbitakse, kuid puudub konkreetne tegevuskava ja seda ei ole energeetika eest vastutavate ametnike sõnul plaanis ka koostada.
Pikaajalist kokkulepet on eelkõige vaja juhitavate tootmisvõimsuste, tuuleparkide ehitamise kiirendamise ning riigisiseste elektrivõrkude ja välisühenduste rajamise kohta.
* Juhitavaid tootmisvõimsusi ei ole elektrisüsteemi halduri ASi Elering sõnul vähemasti enne 2037. aastat Eesti turule lisandumas. Juhitavate tootmisvõimsuste lisandumist takistab turuosaliste ebakindlus. Riigikontrolli auditite käigus intervjueeritud eksperdid pidasid ebatõenäoliseks, et erainvestorid sooviksid ilma riigi toeta Eestisse uut juhitavat tootmisvõimsust luua. Selle põhjuseks on investeeringu mittetasuvus, kuna juhitav tootmisvõimsus pääseb turule eelkõige siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista või kui muu taastuvelektri toodang on vähene. Euroopa Liidu elektri siseturu määruse järgi võib riik ilma Euroopa Komisjonilt riigiabi luba taotlemata toetada üksnes taastuvatel allikatel põhinevate tootmisvõimsuste rajamist. Juhitavates tootmisvõimsustes enamasti taastuvaid allikaid aga ei kasutata.