Teine Ida-Virumaa omapära on ajalooliselt tugev tööstussektor, mis senini on suures osas tuginenud loodusressursside väärindamisele. Kogu Eesti on palju aastakümneid tuginenud Ida-Virumaal toodetud elektrile, sellele lisaks on piirkonnas tugevad keemiatööstuse, toiduainetööstuse jt tööstusharude ettevõtted.
Kolmas Ida-Virumaa erilisus on äärmiselt mitmekülgne looduskeskkond. Mere- ja järverannad, pankrannik, oosid, metsamassiivid, järvistud ja jõeorud − sellist mustrit ei ole üheski teises maakonnas. Kui guugeldada "Ida-Virumaa", siis esimene vaste ütleb: "Ida-Virumaa on tõeline seiklusmaa, sest siin on selleks väga ägedad ja mitmekesised võimalused. Seiklusi jagub nii maa alla, vee peale, mäe otsa, piirile ja mujalegi."
Ometi on Ida-Virumaa mainet juba aastakümneid kujundanud pidevad teated tööstuse kohese kokkuvarisemise kohta ning filmid, kus näidatakse jäätmemägesid ja mängitakse leinamuusikat. Inimesele kaugelt võibki jääda märkamata, et nii mõnestki jäätmemäest on kujundatud vahva seikluspark ning endisesse põlevkivikarjääri on valmimas rahvusvaheline veespordikeskus.
Ida-Virumaa arengu ja innovatsiooni ökosüsteem on nagu pusle, milles on roll kõikidel: ettevõtjatel, teadlastel, kohaliku omavalitsuse juhtidel ja kohalikel elanikel.
Missuguseks kujuneb aga tulevik? Kliimamuutuste teema muutub kogu maailmas järjest olulisemaks ning Euroopa Liit on otsustanud seada end kogu maailmale eeskujuks, piirates fossiilsete kütuste kasutamist. Samas on Euroopa Liit võtnud kasutusele termini "õiglane üleminek", mis tähendab, et mitte ühtki regiooni, asulat, tööstussektorit ega töötajaid ei jäeta vähese süsinikuheitmega majandusmudelile üleminekul hätta.