On vaid kaks ressurssi, mille kasutamine neid ei vähenda, vaid suurendab: need on teadmised ja oskused. Kui jätame kõrvale Tallinna ja Tartu, siis Ida-Virumaa on Eesti ainuke maakond, kus töötavad lausa kaks ülikoolide kolledžit, lisaks veel kutsehariduskeskus ja programmeerimiskool.
Teine Ida-Virumaa omapära on ajalooliselt tugev tööstussektor, mis senini on suures osas tuginenud loodusressursside väärindamisele. Kogu Eesti on palju aastakümneid tuginenud Ida-Virumaal toodetud elektrile, sellele lisaks on piirkonnas tugevad keemiatööstuse, toiduainetööstuse jt tööstusharude ettevõtted.
Kolmas Ida-Virumaa erilisus on äärmiselt mitmekülgne looduskeskkond. Mere- ja järverannad, pankrannik, oosid, metsamassiivid, järvistud ja jõeorud − sellist mustrit ei ole üheski teises maakonnas. Kui guugeldada "Ida-Virumaa", siis esimene vaste ütleb: "Ida-Virumaa on tõeline seiklusmaa, sest siin on selleks väga ägedad ja mitmekesised võimalused. Seiklusi jagub nii maa alla, vee peale, mäe otsa, piirile ja mujalegi."
Ometi on Ida-Virumaa mainet juba aastakümneid kujundanud pidevad teated tööstuse kohese kokkuvarisemise kohta ning filmid, kus näidatakse jäätmemägesid ja mängitakse leinamuusikat. Inimesele kaugelt võibki jääda märkamata, et nii mõnestki jäätmemäest on kujundatud vahva seikluspark ning endisesse põlevkivikarjääri on valmimas rahvusvaheline veespordikeskus.
Ida-Virumaa arengu ja innovatsiooni ökosüsteem on nagu pusle, milles on roll kõikidel: ettevõtjatel, teadlastel, kohaliku omavalitsuse juhtidel ja kohalikel elanikel.
Missuguseks kujuneb aga tulevik? Kliimamuutuste teema muutub kogu maailmas järjest olulisemaks ning Euroopa Liit on otsustanud seada end kogu maailmale eeskujuks, piirates fossiilsete kütuste kasutamist. Samas on Euroopa Liit võtnud kasutusele termini "õiglane üleminek", mis tähendab, et mitte ühtki regiooni, asulat, tööstussektorit ega töötajaid ei jäeta vähese süsinikuheitmega majandusmudelile üleminekul hätta.
Ida-Virumaale kohandatud õiglase ülemineku fond ja selle projektid on esimene samm ulatuslike muutuste toetamiseks, kuid sellest kindlasti ei piisa. Palju tähtsam kui üksikud projektid on ühine visioon piirkonna arengust ning enesekindlus, et üheskoos toimides saavutame tulemusi. Uued oskused arendavad ettevõtteid, uued teadmised ja tarkus loovad tarka majandust.
Paljud piirkonnad on sellise ülemineku varem läbinud. Üks näide on Valloonia Belgias, kuhu söe- ja terasetööstuse kokkukukkumise järel on tekkinud maailmatasemel juhtivad ettevõtted kaitse-, klaasi- ja lubjakivitööstuse sektorites ning muu hulgas ka tsüklotronide ja lennukiosade tootmisel. Lisaks sellele toimis riigi toetatud teadus- ja tehnoloogiaparkide programm, võimaldades käivitada arvukalt nutikaid uusi ettevõtteid. Piirkonnas on ka viis ülikooli ja 19 kolledžit, kusjuures kolledžeid toetab Valloonia-Brüsseli föderatsioon.
Ida-Virumaal lahendamist vajav ülesanne on vastavalt inimeste arvule suurusjärgu võrra väiksem kui Valloonias, kuid lahenduse komponendid on sarnased. On väga vajalik toetada olemasolevaid ettevõtteid uutele majandusmudelitele üleminekul ning aidata luua uusi, samas üleminek ei saa toimuda järsku, see on paljude aastate pikkune protsess. Üheks peamiseks võtmeks seejuures on tugevate haridusasutuste olemasolu, mis koostöös ettevõtetega annavad üldhariduse läbinud noortele kõrgel tasemel teadmised ja oskused.
Tallinna ja Tartu näitel tekivad tugevate ülikoolide juurde tugevad teaduspargid. Kui aga vaatame, kui palju on teadusparkides selliseid ettevõtteid, mis on välja koorunud otse ülikoolidest, siis on nende osakaal vaid ligi 10%. Lähedus ülikoolile, vajaduse korral toetumine selle teadlaste, õppejõudude ja üliõpilaste teadmistele ja tarkusele on kaudsed tegurid, mis toetavad teadusparkide arengut ja kestlikkust.
Lähema kuue aasta jooksul viiakse TalTechi Virumaa kolledži ja Tartu ülikooli Narva kolledži eestvedamisel läbi mahukas teadus- ja arendusprojekt. Selle tulemusel tekib maakonda ligi poolsada nutikat töökohta ning sajad ettevõtted saavad nii otsest tuge kohapeal välja arendatavatest uutest teenustest ja uuringutest kui ka oskusteavet, arendamaks Ida-Virus rohe- ja ringmajandust.
Kasvab regionaalsete kolledžite roll ettevõtluse toetamisel, mis aitab pakkuda ettevõtetele kvaliteetseid teenuseid nii analüütilisel ja probleemide lahendamise tasemel kui ka spetsialistide koolitamisel. Koostöö tugevdab ülikoolide ja ettevõtete vahelist teadusmahukat partnerlust, luues kõrgemat lisandväärtust ettevõtete toodangule ning edendades rakenduslikku teadustegevust maakonnas. Kolledžid kujunevad olulisteks teadmuskeskusteks, mis toetavad piirkonna ettevõtete ja haridusasutuste koostööd ning edendavad maakonna jätkusuutlikku arengut.
See pole lihtne protsess, aga teadlased panustavad märkimisväärselt. Samas on Ida-Virumaa arengu ja innovatsiooni ökosüsteem nagu pusle, milles on roll kõikidel: ettevõtjatel, teadlastel, kohaliku omavalitsuse juhtidel ja kohalikel elanikel.
