JUHTKIRI ⟩ Keskvõim tahab Ida-Virumaalt veelgi rohkem raha välja viia
:format(webp)/nginx/o/2019/01/06/11697670t1h8a36.jpg)
23. november 2023, 09:32
/nginx/o/2023/10/27/15682768t1h3d9e.jpg)
Üks seadustest, mida võimuliit üritab sel nädalal riigikogus ühes kobaras teistega usaldushääletusega vastu võtta, puudutab ka saastetasude järsku tõstmist. See omakorda tähendab, et eelkõige Ida-Virumaal tegutsevatelt põlevkiviettevõtetelt loodab riik saada raha senisest 15-20 miljonit eurot aastas rohkem. Ida-Virumaale tagasi on sellest kavas suunata vaid 2,7 miljonit eurot.
Ametlik põhjendus on pealtnäha üllas. Saastetasud pole kaheksa aastat tõusnud, saastaja peab maksma aina rohkem ja rohkem.
Tegelik põhiline põhjus on aga soov katta eelarveauke põlevkiviettevõtete abil, mille tegevuse on valitsus rohepoliitikaga samas hukka mõistnud.
Sisuliselt tähendab see seda, et valitsus tahab senisest veelgi rohkem raha Ida-Virumaalt välja viia. Kui põlevkiviettevõtted, mis on Ida-Virumaal ühed suuremad tööandjad, peavad senisest rohkem makse maksma, siis jääb neile vähem raha nii töötajate palgatõusuks kui ka arendustegevuseks ja sealhulgas ka tehnoloogia keskkonnasõbralikumaks muutmiseks.
Saastetasud ei ole tõesti kaheksa aastat tõusnud, kuid samal ajal on kümneid kordi kerkinud saastekvootide hinnad. See on ettevõtete jaoks ikkagi ränk täiendav maksukoormus. Ida-Viru põlevkiviettevõtete poolt kvootide ostuks riigile makstud sadadest miljonitest eurodest aastas on maakonda tagasi jõudnud vaid imeväike osa.
Sellised maksutõusud kurnavad lõpuks välja Ida-Virumaa suuremad tööandjad. Selle asemele millegi uue loomine on lähiaastate praktika või ka tänases Põhjarannikus oleva plastijäätmete töötlemise rajamise loo näitel aga tunduvalt vaeva- ja aeganõudvam tegevus.