IRJA LUTSAR ⟩ Kuidas ennast viiruste hooajal kaitsta?

Irja Lutsar, viroloog, riigikogu liige (Eesti 200) Foto: Margus Ansu / Scanpix

Miks hingamisteede kaudu levivad haigused levivad just sügisel? Viiruste levikut soodustavad kolm peamist põhjust.

Talvel veedavad inimesed suletud akendega siseruumides rohkem aega, nii et nad hingavad tõenäolisemalt sama õhku kui gripihaige ja nakatuvad viirusega. Talvel on päevad lühemad ja päikesevalguse puudumine põhjustab madala D-vitamiini ja melatoniini taseme, mis kahjustab meie immuunsüsteemi ja vähendab võimet viirusega võidelda. Lisaks soodustab jahe ilm limaskestade vastuvõtlikkust viirustele. Gripiviirus võib paremini ellu jääda külmemas ja kuivemas kliimas ning seetõttu võib see nakatada rohkem inimesi.

Kuidas hooajalisi viirushaigusi vältida? Selleks on kuus peamist, igaühele jõukohast soovitust.

Vältige lähedast kontakti haigete inimestega. Kui olete haige, hoidke teistega distantsi, et kaitsta neid haigestumise eest. Kui võimalik, jääge haigena töölt, koolist ja asjaajamistest koju, see aitab vältida teie haiguse levikut teistele.

Stress ja hirm viiruste ees vaid soodustavad haigestumist.

Köhimise või aevastamise ajal katke suu ja nina salvrätikuga, see takistab ümbritsevatel inimestel haigestuda, sest hingamisteede viirused levivad peamiselt tilkade kaudu, mis tekivad haigestunute köhimisel, aevastamisel või rääkimisel.

Käte sagedane pesemine aitab kaitsta mikroobide eest. Kui seepi ja vett pole käepärast, kasutage alkoholipõhist käte desinfitseerimist. Mikroobid võivad levida, kui inimene puudutab midagi, mis on mikroobidega saastunud, ja puudutab seejärel oma silmi, nina või suud.

Magage piisavalt, olge füüsiliselt aktiivne, vähendage stressi, jooge palju vedelikku ja sööge tervislikku toitu. Stress ja hirm viiruste ees vaid soodustavad haigestumist.

Kas kanda maski? Jah, ajal mil viirus väga laialdaselt levib (praegu pole see aeg), kui viibite rahvarohkes kohas, kus võib olla palju nakatunuid, näiteks kinosaalis, ühissõidukis või mõnes väikeses kaupluses, kus on palju inimesi koos, siis sellest võib olla piisknakkuste levimise vastu abi.

Kas vaktsineerida gripi vastu? Seda ma soovitan kindlasti − kõige kindlama kaitse annab vaktsineerimine enne haigestumise kõrgperioodi (oktoobrist detsembrini). Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist. Vaktsineerivad näiteks perearstikeskused ja vaktsineerimiskabinetid.

Kas vaktsineerida koroona vastu? Lühike vastus on, et vaktsineerima peaksid eakad ja raskete kaasuvate haigustega inimesed. Kuna vaktsiinid koroonaga nakatumist ei väldi ja noored inimesed rasket haigust ei põe, siis terved noored inimesed koroonavaktsiini ei vaja. See ei käi noorte inimeste kohta, kes kuuluvad riskigruppi.

Millal pöörduda arsti poole? Perearsti poole tuleb pöörduda siis, kui soovite end vaktsineerida või on haigus nii raske, et inimene peab jääma näiteks töölt koju ja vajab haiguslehte. Samuti tasub pöörduda arsti poole, kui viiruse läbipõdemine kulgeb nii raskelt, et terviseseisund ei parane või hoopiski halveneb. Viimasel juhul tuleb kutsuda kiirabi.

Kuigi noortel kulgeb COVID-19 enamasti kergelt, ei tähenda see, et erandeid poleks. Halvenemine on järsk ja inimene võib vajada meditsiinilist abi. Haigussümptomite leevendamise nõu oskavad suurepäraselt anda ka pereõed ja proviisorid.

Millal tekib populatsiooni immuunsus? Koroonaviirusega on enamik elanikkonnast kokku puutunud, nii et neil on mingi immuunsus. Siiski ei suuda inimene tekitada eluaegset immuunsust koroonaviiruste ega ka gripiviiruste vastu. Seetõttu niisugust populatsiooni immuunsust, nagu näeme näiteks leetrite korral, koroonaviiruse vastu ei teki.

Siiski väheneb viiruse ringlus kui enamik inimesi on immuunsed kas seetõttu, et neil pole immuunsus langenud, või hoopis seetõttu, et nende immuunsus on uuenenud kas vaktsineerimise või läbipõdemise tõttu. Nii gripi kui ka koroonaviiruste korral peaks 90% inimestest olema immuunsed, et viiruse levimine väheneks.