/nginx/o/2023/11/29/15750147t1h981b.jpg)
Hiljuti helistas minu Eesti büroosse üks daam, kes registreeris ennast, osalemaks naistevastase vägivalla teemalisel konverentsil, mille ma korraldasin. Ja muu hulgas avaldas imestust, et Yana Toom tegeleb selle teemaga − ta ei olevat kunagi sellest kuulnud. Kas see on lühiajaline huvi?
Ei, see ei ole lühiajaline huvi. Sisuliselt saadab see huvi mind kogu elu ja põhjus on mõistagi lapsepõlves. Pikemalt sellest ei räägi, aga uskuge mind − mis on vägivald, tean ma väga hästi. Nagu ka seda, et viimase kolmekümne aastaga pole olukord − ohvri vaatevinklist vähemalt − muutunud selliselt, et naised ja lapsed, kes saavad kodus peksa, ka päriselt tunneksid, et riik nendest hoolib.