INDREK NÄGELIK ⟩ Õpetame noori tegema nende enda arengule kõige kasulikumaid valikuid

Kiviõli 1. keskkooli õpetaja Indrek Nägelik. Foto: Erakogu

Eestis on nüüdseks üle 20 riigigümnaasiumi, uute hoonete, mitmekesise personali ning mitmete koolide puhul ka ühiselamuga. Riigigümnaasiumites on õppesuunad, õpilased osalevad riiklikult toetatud projektides, konkurssidel jne. Selle kõigega peavad võistlema nn torukoolide (kool, kus õpilasel on võimalik siseneda 1. klassis ning väljuda 12. klassis) gümnaasiumiosad, kus valikained sõltuvad õpetajate töökoormusest ning valmidusest kursusi anda, projektid projektijuhi koormusest ning võimekusest end põhikooli- ja gümnaasiumiklasside vahel jagada ning konkurssidel ja olümpiaadidel osalemine aineõpetaja jaksust ja töökoormusest. Kumma kooli lõpetanud õpilasel on tõenäoliselt täiskasvanuna eelis elus?

Ma ei ütle, et "maagümnaasiumist" ei saa head haridust. Ma ütlen, et selle saamiseks peab õpilane ise olema väga aktiivne ja motiveeritud, kuna koolil endal pole lihtsalt võimalik õpilase "taldrikule" panna nii palju valikut ja võimalusi kui riigikoolis. Sellest tulenevalt teeme hetkel maagümnaasiumi õpilaste meelitamisega neile karuteene.

Mis on peamine argument, miks valitakse maagümnaasium, või millega maagümnaasium meelitab? Argumendiks on kodulähedus ja mugavus/turvatunne (võiks öelda lausa mugavustsoon). Seda ei kinnita ainult arvamus, vaid mõni aasta tagasi minu enda juhendatava läbiviidud gümnaasiumi uurimistöö, kus üks kolmandik Kiviõli 1. keskkooli jääda plaaninud õpilastest tõi peamise põhjusena välja just kodu läheduse, kuigi valikus olid ka näiteks hariduse kvaliteet ja eneseareng ning võis lisada enda pakutud põhjuse.

Neile inimestele, kes väidavad, et kui pannakse kinni gümnaasium, siis sureb selles piirkonnas elu välja, ütleksin, et kas nad ise on teinud väga halba tööd kohaliku kogukonna arendamises või on teinud seda kohalikud otsustajad ja valitsejad.

Võib-olla suhtun sellistesse uudistesse leebemalt, kuna omal ajal sai isegi, kohati juhuse tahtel, kohalik maagümnaasium (Järva-Jaani gümnaasium, mis on muideks sellest õppeaastast pärast enam kui kümne aasta pikkust arutelu lõpuks põhikool) vahetatud riigikooli (Nõo reaalgümnaasiumi) vastu. Isiklik kogemus ütleb, et jumal tänatud, et sai vahetatud, sest riigikoolis ei olnud ma enam oma klassis õppeedukuses kolme parema seas, vaid pidin hakkama sisukalt ja innukalt pingutama, et mitte läbi kukkuda osa õppeainete kursusi.

Lisaks oli osalemise kultuur öö ja päev: kui maal osalesid ja vedasid tegevusi ikka samad õpilased, siis riigikoolis oli ühtäkki igal õpilasel oma nišš ning olümpiaadide koolivoorus osalemine oli auasi, isegi kui ei mindud võitma.

Kui lugejate seas peaks olema inimesi, kes argumenteerivad, et kui pannakse kinni gümnaasium, sureb selles piirkonnas elu välja, siis ütleks ma neile inimestele, et kas nad ise on teinud väga halba tööd kohaliku kogukonna arendamises või on teinud seda kohalikud otsustajad ja valitsejad. Sest kui ainuke viis noori piirkonnas tegutsemas hoida on nad kohaliku haridusasutuse külge siduda ning "hirmutada" neid kodukohast mitte lahkuma, sest siin on mugav ja turvaline, siis sellest metsikut piirkonna arengut ei tule.

Piirkond peaks olema niivõrd atraktiivne või vähemalt jätma noorele niivõrd ägeda ja kustumatu mälestuse, et ta tahaks naasta või mujalt Eestimaalt sellesse piirkonda tulla, olles omandanud teadmisi ja kogemusi ning kogunud tutvusi mujal.

Kokkuvõttes, ärme tee noortele karuteenet, vaid suuname neid teadlikumalt juba põhikooli jooksul mõtlema oma tulevikule ning tegema 9. klassi lõpus teadlikku valikut. Kõige lihtsam on valik, mis tehakse ära sinu eest, seega harjutame ja õpetame noori tegema enda arengule kõige kasulikumaid valikuid.

Indrek Nägelik pani sotsiaalmeedias kirja oma mõtted vastukajana Põhjarannikus 2. detsembril ilmunud uudisele "Riik tahab lõpetada gümnaasiumihariduse andmise Kiviõlis".